Pole tarvis lahutada lahutamise pärast

Lauri Luik Foto: reform.ee

Pole mõtet põhikoole gümnaasiumist lahutada pelgalt reformi pärast. Võib-olla mõnes omavalitsuses ei ole see üldse tarvilik.

Lauri Luik

riigikogu kultuurikomisjoni liige, Reformierakond

Riigikokku on jõudnud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõu, mille keskseks teemaks on kujunenud palju küsimusi tekitav põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.

Hariduse seadusandlikkust tuleb korrastada, see dokument on selleks hea algus.

PGSi eelnõus on palju olulist, mis tuleb võimalikult kiiresti ellu viia. Olgu see siis õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine, väljalangevuse vähendamine, hariduslike erivajadusega õpilaste toetamine või vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise tagamine koolis.

Lisaks on teemasid, mida eelnõu ei sisalda, kuid mille olemasolu seaduses on oluline. Näiteks   eraõiguslike institutsioonide kaasamise võimalus omavalitsuste üldhariduskoolide ülalpidamiseks.

Kohtumistel omavalitsuste haridusspetsialistidega oleme saanud ettepanekuid eelnõu parendamiseks, mis kajastuvad osaliselt ka meie muudatusettepanekutes.

Samas on eelnõus sätteid, mille rakendamisega ettepandud kujul nõustuda ei saa ja mis on saanud ka kohalike haridusinimeste pahameele osaliseks.

Nii näiteks ei pea ma õigeks, et soovitakse kaotada omavalitsuste vahel tasaarveldamist. Haridus- ja teadusminister pole esitanud kaalukaid põhjendusi, miks peaks juba paika loksunud süsteemi muutma hakkama.

Puudub ülevaade, mida praeguse tasaarveldamise kaotamine kohalikele omavalitsustele kaasa toob. Enne kui põhjendusi ei esitata, ei saa sellega nõustuda.

Õppekavaarendus, muutused koolivõrgu korralduses ja õpetajakoolituse uuendamine peaksid käima üht sammu nii sisulises kui ka ajalises mõttes, milles praegu kindel olla ei saa.

Eelnõus on keskseks teemaks kujunenud põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamine. Näen, et see on pikemas perspektiivis vajalik samm, eelkõige keskhariduse taseme õppekvaliteedi parandamiseks paindlikumaid õppekavasid rakendades. Kuid ka selleks, et parandada õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valiku võimalusi.

Ometigi ei saa koolitasemete lahutamist teha jõuga, kiirustades ning ilma põhjaliku analüüsi ja selgitustööta, sest see muudatus puudutab paljusid inimesi.

Eelnevalt tuleb maakondades ja omavalitsustes teha üksikasjalik analüüs, mis peab kajastama omavalitsuste võimalusi, valmisolekut ja vajadusi. Pole mõtet teha muudatust pelgalt reformi pärast. Võib-olla mõnes omavalitsuses pole see üldse tarvilik.

Lisaks sellele tuleb koostada tegevusplaan ja skeem koolide lahutamiseks koos vastavate finantsnäitajatega.

Veel puudub ülevaade, milliseks võib reformi maksumus lõppkokkuvõttes kujuneda.

Omavalitsustest on tulnud signaale, et eelnõu sisu ja mõjusid on kohtadel vähe arutatud ja selgitatud. Jagan arvamust, et eelnõu läbis kooskõlastusringi pealiskaudselt, misjärel on muudatusettepanekud sisu oluliselt muutnud.

Selleks et oleks, mille pealt kaalutletud otsuseid teha, ootan seaduseelnõu kohta arvamusi ja ettepanekuid. Alles seejärel, kui ministeeriumil on analüüsid tehtud ja omavalitsustega asi põhjalikult läbi räägitud, saame hakata otsustama.