Töötud loovad endale töökohti

Salongis Pelytte tegutseb Maris Kästik praegu veel praktikandina, aga pärast alustava ettevõtja toetuse kättesaamist asutab ta osaühingu, ostab vajaliku mööbli ja hakkab juuksuriteenust pakkuma. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Ajal, mil tööd on raske leida, hakkavad julgemad ettevõtjateks. Nädal tagasi tööturuametis kaitstud äriplaanid toovad Paidesse kolm uut teenusepakkujat.

Eelmisel teisipäeval kaitses tööturuameti Järvamaa büroos ettevõtlustoetuse valiku komisjoni ees edukalt  äriplaani kolm noort naist. Kaks neist loodavad tööga alustada juba mais.

Möödunud suvel Tallinna tööstushariduskeskuse lõpetanud juuksur Maris Kästik on tagasi lükanud kõik tööpakkumised Tallinnas ja otsustanud oma oskusi rakendada hoopis kodulinnas Paides.
Pelytte ilusalongis tehtud praktikaga jäi salongi juhataja nii rahule, et kutsus Kästiku pärast kooli lõpetamist tööle.

Toetuse eest saab
masinaid ja mööblit

Suve lõpul pani Kästik end tööturuametis töötuna kirja, tänavu veebruaris läbis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) alustava ettevõtja koolituse. Tööturuameti kaudu taotles ta 38 180 krooni toetust, lõviosa sellest kulub mööbli ostule.
Mõtte töötada füüsilisest isikust ettevõtjana (FIEna) on Kästiku tuttavad viimasel ajal maha teinud. «Tundub, et osaühingul on väiksem ettevõtlusrisk, panengi vist toetussummale nii palju juurde, et saan 40 000 täis ja teen hoopis osaühingu,» arutles ta.

Inge Tapp loodab samuti tööle hakata juba mais, tema taotles toetust kolme õmblusmasina ja ühe mannekeeni ostuks, kokku pisut üle 42 000 krooni. Tööle asub ta FIEna Paides Suur-Aia tänava õmblusateljees. «Natuke hirmutav on, varem olen olnud vaid palgatööline,» tunnistas ta.
Tööd peaks Tappi meelest jätkuma, kitsal ajal tuuakse rohkem rõivaid parandada ja ümber teha. «Mulle meeldib selline vaikne nokitsemine ja peale õmblemise ma midagi muud ei oska,» ütles ta.

Alustava ettevõtja koolituse läbis Tapp juba eelmisel aastal ja koostas ka äriplaani, aga EAS talle toetusraha  ei andnud. «Nüüd oli mul põhi olemas, registreerisin end töötuks, muutsin natuke äriplaani ja sain toetust tööturuametist,» ütles ta.

Uue teenuse tahab Kesk-Eestisse tuua Aive Premet. Temal läheb töö alustamisega aega pisut kauem, sest  plaanitav investeering on teistest kordades suurem.
Nimelt tahab ta osta 300 000 krooni maksva aparaadi Ultratone Futura Pro ja hakata pakkuma suuremates Eesti linnades kiiresti populaarseks saanud kehahooldust. «Ega ilumaailma valdkonnal ole kerge praegu, kus inimestel napib tööd ja raha, see teeb mind tiba murelikuks,» tunnistas ta.

Samas annab Premetile julgust tõsiasi, et aparaati ei kasutata mitte ainult keha trimmimiseks ja salendamiseks, vaid ka lihaste treenimiseks, spordimeditsiinis ja taastusravis.
Pärast Peugeot’ keskuse sulgemist eelmise aasta novembris otsis Premet uut töökohta, aga tulutult.
«Veebruaris läksin EASi koolitusele, algul oli see rohkem nagu endale tõestamiseks, et mul oleks midagi teha,» lausus ta.

Nüüd on Premetil otsus oma ettevõtte kasuks kindel. «Öeldakse ju, et kes ei riski, see šampust ei joo,» lisas ta.
Ettevõtjaks hakkamist Premet ei karda ja tahab pärast 70 000 krooni suuruse alustava ettevõtja toetuse laekumist luua osaühingu, taotleda EASist lisaks 50 000 krooni starditoetust ning võtta ka stardilaenu.

Äriideed saab juhendi
järgi analüüsida

Tööturuameti Järvamaa osakonna konsultandi Margit Lugna ütlust mööda on huvi endale töökoha loomise vastu praegu erakordselt suur.
Tänavu on  käinud ettevõtluskonsultandiga oma äriideed arutamas juba 30 inimest, neist peaaegu pooled on läbinud ka ettevõtluse alustamise kursuse ja koostavad äriplaane.

Lugna teada on lõpusirgel neist neli, nende seas nii metsanduse, turismi kui ka käsitööga seotud äriplaane.
«Kui inimene on töötuna arvel ja tal mõlgub meeles mingi äriidee, võiks seda kindlasti tulla meiega arutama,» julgustas Lugna.
Tööturuametist saab kaasa mahuka juhendmaterjali, mille alusel oma äriideed analüüsida. «Selle käigus selgub, kes on tegija ja kes mitte,» ütles Lugna.
Seejärel võiks ettevõtluskoolitusele minna need, kel ettevõtluskogemust või majandusharidust ei ole.

Äriplaani tuleb kaitsta neljaliikmelise komisjoni ees, kokku on võimalik tööturuameti kaudu taotleda 70 000 krooni ettevõtluse alustamise toetust. Seda  2013. aastani kestva tööhõiveprogrammi abil, mis lisab riigi 20 000-kroonisele toetusele veel 50 000 krooni.

KOMMENTAAR
Saima Piisner
Järvamaa arenduskeskuse ettevõtlus­konsultant
Need, kes on end registreerinud FIEna või loonud äriühingu, peaksid toetuse saamiseks pöörduma meie poole. Esimesel tegutsemisaastal saab ettevõte EASist taotleda starditoetust kuni 50 000 krooni.
Kui ettevõte on kuni kaks aastat vana, võib taotleda kasvutoetust kuni 200 000 krooni.
Raha tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest ja seda antakse kas põhivara soetamiseks, veebilehe loomiseks või arendamiseks ning kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse väljatöötamiseks.
Soovijatel on võimalik läbida ka EASi alustava ettevõtja koolitus, mis on tänavu eriti populaarne: kui varem on olnud üks koolitus aastas, siis tänavu alustab Paides juba teine rühm.
Ajal, mil ettevõtjad koondavad 25–30 protsenti oma töötajatest, on ise ettevõtjaks hakata üks päästerõngas. Suuri riske ei julgeta võtta ja turule tuleb peamiselt väikseid tegijaid. Sellist äriplaani, kus ettevõte annaks tööd vähemalt viiele inimesele, pole olnud ühtegi.