Lood Järvamaa kurgedest

Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Kangekaelne kurg tahmas mustaks
Türi vallas elavale Helmut Bachmanile meenub kurgedest mõndagi, kui temalt selle kohta küsida. Esiteks tuleb silme ette must kurg, kes jalutas 1980ndatel rahumeeli Särevere ja Türi vahel soo peal ega  teinud teist nägugi, et liigikaaslastest veidi teist värvi on.

Asi oli lihtsalt selles, et kurg oli teinud pesa Särevere katlamaja korstna otsa. Bachmani mäletamist mööda köeti siis veel masuudiga ja kurg lihtsalt tahmas ära. «Kindlasti olid nad mõlemad nagu tondid,» ütles ta naerdes.
Kehva elukohta kurg ei peljanud, tuli igal aastal tagasi ja kasvatas seal oma pojad üles.

Kui Bachman kooli läks, olid tema mäletamist mööda kured haruldased. Talle meenus, Reopalus, Laupal ja Põikval oli üks kurepesa. Elektripostide otsas pesi peaaegu  polnudki, tema teada oli seal tollal kõigest paar protsenti kõigist pesadest.
Bachmani teada on Soomes seni kured haruldased ja ega neid Saaremaalgi väga näe. «Kui vennalapsed Saaremaalt siia tulevad, siis nad imestavad ja vaatavad kurgi,» ütles ta.

Järvamaal on valge-toonekured üsna tavalised. Bachman lausus, et kui kured hakkavad sügisel parvedesse kogunema, siis on neid teinekord sadu ühe põllu peal koos.
Bachman kummutas legendi, et kurg võiks nokas tassida pessa vingerdava ussi, sest tema teada neelab kurg toidu alla ja alles seejärel lendab moonaga pessa.

Ta on näinud, kuidas kurg püüdis väänlevat vaskussi alla kugistada. See oli üsna raske, sest uss väänas end kavalalt ümber noka. Lõpuks kurg loobus ja lasi ussi lahti.
Korra on proovinud Bachman kasvatada üles pesast välja visatud kurepoega, kuid see ei läinud õnneks. «Temast elulooma polnud ja lasin ta magama panna,» sõnas ta.

Kure tänava kurepesa käis remondis
Eelmise nädala lõpus otsis kurg Paides Kure 7 korterelamu kõrval asuva korstna otsast asjatult seal juba aastaid seisnud pesa – see oli hoone fassaaditööde käigus maha tõstetud.
Korteriühistu esimees Janis Rohtjärv ütles, et korstna otsast oli vaja maha võtta mõni rida lahtisi kive. Teisipäeval sai parandatud korsten ka uue plekist katte. «Töömehed säilitasid pesast nii palju, kui kätte said, lisaks kindlustasid selle peente laudade ja oksaraagudega,» selgitas Rohtjärv.

Kuigi maja elanikel on kurgedega aastate jooksul palju muresid olnud, otsustasid nad pesa siiski alles jätta. «Jätame ikka – kena ju!» lausus Rohtjärv. «Kured kipuvad ikka vanale pesakohale tagasi tulema, nii et mis tast ikka lammutada, olgu parem korralikult kindlustatud.»

Kõige ebameeldivam on Rohtjärve hinnangul kurgedega «ühes majas» elamise juures see, et maja ümber vedeleb suvel surnud rästikuid. «Nad toovad pesasse usse, kas siis hauduvale emale või poegadele söögiks, eks mõni neist pudene maha,» selgitas ta. Lisaks on mõni majaelanik pihta saanud ka kure väljaheidetega.
Kurg, kes õnnetult vana pesa otsis, polnud eilseks tagasi tulnud. Rohtjärv arvas, et see võis olla ka mõni läbilennul lind. «Nad kasutavad teisi pesasid ajutiste peatuspaikadena, meie  kured on olnud tavaliselt üsna hilised saabujad,» teadis ta öelda.

Kuidas linnupuu katuseks kurepesa sai
Suvitanud Paides kord üks kultuurne kurg, kes Vallimäe iidsetele varemetele pesa punus. Kurepere pakkus oma igapäevatoimetustega kontserdikülastajatele boonusena vaatemänge. Kui pojad sirgusid ja pesa mitmele kitsaks jäi, lendas kurepapa ikka õhtuks ühe lähedal asuva vana puu latva tukkuma.
Et Vallimäel käib sel aastal suur ehitustöö ja müüride konservimine, otsustas vana kurg pesapaika vahetada ja vana tuttava puu ladva hõivata.

See pööras tülli puust mitte kaugel elavad inimesed, kuigi pesapuu ei asunud nende maadelgi. Et mis ta tuleb siia meie õue alla oma konni ja rästikuid pillutama ja nokka plõgistama.
Asi läks koguni nii kurjaks, et kaks naabrimeest asusid pikka tokki kokku keevitama, et kure ehitusjärgus elamispind puu otsas maha udjada.
Kolmanda naabri, elupõlise loodusesõbra süda ei kannatanud kurele tehtavat ülekohut välja ja ta kutsus kohale lehetegijad. Pesa jäi puusse.

Eelmisel nädalavahetusel jõudis kohale maaomanikust soomlane, veelgi suurem linnusõber. Käis ringi, binokkel kaelas, imetles oma kurge ja pajatas, et maatüki teises otsas asuv puuriitki jääb põletamata, sest sinna on pesa teinud puukoristajad.
Vana puutüügas, mille otsa kurepapa pesa meisterdas, majutab teisigi sulelisi. Paar meetrit kurepesast allpool on korteris kuldnokad, omakorda nende all rähn. Neljapäeval saabus pesale ka proua Kurg. (JT)

Elektripostide otsas pesitsevatele valge-toonekurgedele elektrimehed enam pesa tehisaluseid ei paigalda, kuid lindude ja liinide kaitseks pannakse vajadusel pesa alla isoleerjuhtmed. 

VALGE-TOONEKURG

• Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust, seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad.
• Vanad kurepesad kaaluvad kuni 500 kg ja on läbimõõduga 1-2 meetrit.
• Valge-toonekurg muneb 2–6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2-3 poega.
• Lasteraamatutest tuttavad pildid, kus kurg noka vahel konna kannab, ei vasta tõele: nimelt kannab toonekurg toitu pessa üksnes söögitorus (alla neelatult).  Võimaluse korral sööb ta hiiri, mutte, putukaid, vihmausse, sisalikke ja madusid, kuid mutist suuremate loomade allakugistamisega tekib juba raskusi.
• Rahvapäraseid nimetusi: toona-, tooni-, toonkurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg, toona, toonekas, pugu, pugukurg.
• Rahvapärimusi kurest:
Kes kurepesa ära lõhub, munad ehk pojad hävitab, siis kurg võtvat tuletuki ja viivat sinna katusele, kus pesalõhkuja elab, panevat tare põlema.
Toonekurg ei hakka pesitsema pesaalusel, mis sisaldab rauda (kardab, et pikne lööb sisse).
• Vanasõnu kurest: kured toovad minnes öökülmad, haned päevakülmad, luiged toovad lund;
kui jüripäeval on kurg kuhjapesas, siis on ka haug jõesuus.

Allikas: internet