Riik kingib potipõlduritele maad

Eile askeldasid Paul ja Helga Kepp Imaveres oma aiamaal. Siia, praegu veel riigile kuuluvale maale, tuleb sibulapeenar. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Riik annab Imavere vallavalitsusele vallas neli hektarit maad, et kohalikud inimesed saaksid raskel ajal kodu ligiduses köögivilju kasvatada.

Valitsus arutas Imavere vallas maa munitsipaalomandisse andmist juba eelmise nädala istungil, kuid lükkas otsustuse sellele nädalale.

Imavere vald soovib riigilt nelja väikest maalappi, mille kogupindala moodustab 4,05 hektarit.

Potipõllundus asub maainimesel veres

Seletuskirjas selgitab vallavalitsus, et kolme maalappi on kohalikud aiamaana kasutanud  viimased 40 aastat, aga üht maalappi taotleb ta juurde täiendava köögiviljamaa rajamiseks. «Arvestades praegust majanduslangust ja sellest tulenevat tööpuudust, peab Imavere vald oluliseks jätkata maa senist kasutust, mis võimaldab inimestel kasvatada ja tarbida omakasvatatud aiasaadusi,» on kirjast lugeda.

Imavere vallavanem Jüri Ellram ei kahelnud selles, et valitsus täna neile maad annab.
Ellram selgitas, et vallavalitsus ei hakka maaga äri tegema, vaid annab selle tasuta inimestele kasutada.

Juba aastakümneid on Ellrami ütlust mööda sealkandis aiamaad pidanud korterelamute inimesed. «Kortermajade juurde maad erastada ei saanud, aga maa on neile inimestele ainus võimalus midagi kasvatada,» selgitas ta.

Ellram tunnistas, et viimastel aastatel jäid aiamaad aina väiksemaks ja osa inimesi loobus, kuid tänavu on tekkinud uusi huvilisi ja senised kasvatajad tahavad suuremat tükki maad. «Eks majanduslangus mängi siin kindlasti oma osa,» lisas ta.

Kuigi suur osa taimekasvatajatest on vanemad inimesed, tuleb Ellrami teada ka nooremat rahvast aina juurde.

Potipõllundust näeb Ellram üksnes heas valguses. «Vanemad inimesed, kes enam tööl ei käi, leiavad siin tegevust,» lausus ta. «Tähtis on seegi, et siin kasvab tervislik kraam, ei kasutata nii palju mürke nagu suurtootmistes.»

Ellram märkis, et potipõllundus on maainimeste elulaad, temagi ei kujuta ette, et läheks poest köögivilju või marju ostma, sest need peaksid kasvama ikka kodusel peenral.

Paul ja Helga Kepp (78) elavad Imaveres korrusmaja korteris ja on maja taga maalappi pidanud  paarkümmend aastat ning sest saati kogu juurvilja ise kasvatanud.

Maad on 0,15 hektarit, osa sellest kuulub riigile, aga kasvuhoone paikneb omal maal. Kasvuhoonet on nad kütnud 10. aprillist saati, kui sinna 78 tomatitaime istutasid.
Et päike annab soojalisa, on taimed hästi kosunud ja juba õitsevad. Juurde istutavad Kepid veel 30 tomati- ja 50 paprikataime.

Eks aiamaad harida nõua tööd, aga Pauli meelest peabki kogu aeg tegevust olema, muidu viib vikatimees ära. «Tegutsemine toob tervise,» lisas ta.

Ega Paulil ja Helgal nii paljut tarvis lähekski, kapsaid-kaale, porgandeid, tomateid ja õunu viivad emalt-isalt nende kolm last.

Türi vallavanema nõunik Kersti Viilup ütles, et veel kümmekond aastat tagasi jagati Türil soovijatele peenramaad, kuid nüüd on nõudlus kadunud. «Vanasti organiseeriti isegi see ära, et traktor tõmbas kartulivaod sisse,» lisas ta.

Viilup ütles, et Lokutal on riigimaal endiselt aiamaad, kuid vallavalitsus seda tegevust ei korralda.

Viilup ei osanud öelda, kas tänavu kevadel on aiamaatahtjaid rohkem, kuid tema teada pole vallavalitsusest  käinud keegi maad küsimas.

Paide linnavalitsuse planeeringuspetsialist Merli Virk ütles, et linlased on aastakümneid peenramaad pidanud endise piimakombinaadi juures. «Aga see on riigimaa ja sealseid aiamaapidajaid võib nimetada piraatideks, kes on hõivanud kasutuna seisva maa,» lausus ta.

Et aiapidajad seal kedagi ei häiri, loodab Virk, et nad saavad tegutseda nii kaua, kuni kunagi hakatakse tollele maalapile midagi ehitama.

Seemned lähevad hästi kaubaks

Kas huvi aiamaa vastu on linlaste seas suurenenud või kahanenud, ei osanud Virk öelda, sest linnavalitsus kellelegi maatükke seal välja ei mõõda.

Paide keskväljakuäärse kaupluse Aed juhataja Galiina Valgma ütles, et kuigi seemneid müüakse peaaegu kõikides ostukeskustes, pole neil põhjust läbimüügi üle kurta. «Rahvast käib palju, lisaks seemnetele lähevad hästi kaubaks väetised ja mullad,» sõnas ta.

Kui vanasti tellisid aiapidajad kevadel koorma sõnnikut, siis Valgma meelest hoiavad nad nüüd selle pealt kokku,  ostavad poest väetist ja ka väikseid sõnnikukotte. «Eriti hästi läheb tänavu kevadel kanasõnnik,» lisas ta.

Seemnete puhul on Valgma tähele pannud, et hinnas on nii söödav kraam kui ka lilled. «Ei oskagi midagi eraldi välja tuua, küsitakse kurki, tilli, redist, porgandit ja  palju muudki,» lisas ta.

Ka Valgma on seda meelt, et majanduslangus võib ärgitada inimesi köögivilju kasvatama.