Türi muuseumimaja kurdab häda varaste ja lõhkujatega

Türi muuseumi direktor Pille Kuulme pole kindel, kas ongi mõtet lõhutute asemele uusi lambikupleid osta või tuleks lambid muuseumi eest üldse maha võtta. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Türi muuseumi direktor Pille Kuulme tunnistas, et on vandaalidega hädas olnud aastaid, eriti pärast Grossi poe valmimist naabrusse. 

Poest ostetud kraami tullakse sööma muuseumi ette pinkidele. Krõpsukotid, salatikarbid, õllepudelid ja muu laga jääb maja ette maha nii, et muuseumikülastajatel polegi enam kuhugi istuda.

Suur mure on lambikuplid – niipea, kui kevad on käes, läheb lõhkumiseks, seepärast on muuseum soetanud väikese kuplitagavaragi. «Sellekevadise suurvee ajal korjasime kolm kuplit pargist veest üles, õnneks jäid terveks. Nüüd lõhuti kaks,» selgitas Kuulme. «Üks kuppel oli meil olemas, teine lamp tuli katta kilega, sest voolu välja lülitada me ei saa.»

Ka võtab kuplit tellida aega ja muidugi raha. Näiteks eelmisel aasta lõhuti viis kuplit, üks maksab 300 krooni ringis. «Aastate jooksul oleme nii kulutanud tuhandeid kroone,» tunnistas Kuulme. «Võib-olla tuleks lambid üldse maha võtta, sest need on meil ilu pärast.»

Varastatakse. Näiteks trepilt porimatt. Eelmisel aastal ostis muuseum maja ette kolm 10 000 krooni maksvat pargipinki. Kolme nädala pärast kadus üks jäljetult. «Raske oli, oma 85 kilo. Tegime politseile avalduse, aga pinki pole leitud,» lausus Kuulme. «Iga pisiasjaga me politseinike poole ei pöördugi.»

Lõhutakse kõike, uus hitt on aknaklaaside puidust liistud lahti kangutada, puruks murda ja laiali loopida. Kuulme lisas, et ka vihmaveetorud on nende küljes rippudes ära painutatud, klambritega maja seina küljes olevad kliimaseadme kondensatsioonivee torud maha rebitud. «Neid pole mõtet tagasi pannagi!» sõnas ta.

Kuulme teada pole lõhkujaid ja vargaid tabatud. Naabritest pole keegi kurikaelu märganud. «Viimane piisk oli, kui nägin möödunud pühapäeval kella 16 ja 17 vahel juhuslikult muuseumist mööda minnes, et trepil olev prügikast kärssab,» ütles ta. «Meil on ju puitmaja ja kogu Vabriku küla on ajalooline puitmajade rajoon!»

Üks lahendus oleks Kuulme meelest muuseum kas või tagant poolt aiaga piirata, mis annab õiguse kõrvalised isikud (näiteks hoovitrepil suitsetavad poisid) asutuse kinniselt maa-alalt ära ajada.

Teine võimalus on paigaldada turvakaamerad. «Aga nii head, et lindilt oleks näod ära tunda,» märkis ta.  Kõik see nõuab raha.

Teisipäeval kohtus muuseumitöötajatega vallavalitsuse järelevalvespetsialist Anne-Ly Tepner.

Tepneri ütlust mööda pole see linnas ainuke koht, mida lõhutakse. Et muuseum asub peatänava ääres, kust kõik välja paistab, peab see olema ilus. «See kõik on tehtud inimestele, selle ilu nimel me muudkui maksame ja maksame, aga ilus koht lõhutakse ära. Muuseum pole see koht, kust raha ustest ja akendest sisse voolab,» arutles ta. «Vara on veel öelda, mida konkreetselt teeme, kuid lähiajal tuleb otsustada, mida ette võtta.» (JT)