Pank tahab laenuvõtja palgal silma peal hoida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki laenuhaldurid Jaana Söörd (vasakul) ja Piret Hansman soovitavad panga poole võimalike lahenduste leidmiseks pöörduda juba siis, kui kliendil tekib koondamise või palga kärpimise tõttu oht makseraskuste tekkimiseks.
Swedbanki laenuhaldurid Jaana Söörd (vasakul) ja Piret Hansman soovitavad panga poole võimalike lahenduste leidmiseks pöörduda juba siis, kui kliendil tekib koondamise või palga kärpimise tõttu oht makseraskuste tekkimiseks. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Laenulepingute järgi peab laenusaaja teavitama panka oma sissetulekute vähenemisest, eriti kui see mõjutab oluliselt pere eelarvet. Seda teevad vaid vähesed.

SEBs on tõsisemaid raskusi umbes 600 laenukliendil, panga analüüsi põhjal on tekkinud makseprobleemide põhjus 65% juhtudel kas töökoha kaotus või oluliselt vähenenud sissetulek.
Swedbanki 96 000 laenukliendist on 1100 laenupuhkusel ja 800 võlas rohkem kui 90 päeva.
Nii SEB eraisikulaenude suuna äriarendusjuht Triin Messimas kui ka Swedbanki kommunikatsioonijuht Laura Käesel on seda meelt, et panga poole peaks klient pöörduma juba siis, kui tekib võimalike raskuste oht.

Pangad kinnisvara ei taha

Võimalike lahendustena nimetasid mõlema panga esindajad maksepuhkust või laenuaja pikendamist, mis teeb kuu tagasimaksed väiksemaks.
Samas kinnitasid nad kui ühest suust, et pea liiva alla peitmine või kiirlaenu võtmine ainult raskendavad olukorda.
Kohtutäitur Virge Välb peab tihti ajama asju inimestega, kes on ühe laenu tagasimaksmiseks võtnud uue laenu.
Järvamaal on kohtusse jõudnud vaid üks juhus, kus laenude katteks müüakse maha võlgniku kodu. «Ma ei taha uskuda, et selliseid juhtumeid juurde ka tuleb, sest igale asjale leitakse lahendus,» lausus Välb.

Välb soovitab laenukliendil raskuste korral pöörduda kiiresti panga poole. «Kui sa ise midagi ei tee, siis sinu taga töötab masinavärk edasi,» sõnas ta.
Välb soovitab laenuvõtjatel ka oma laenud ära kindlustada. «Praegu on nii rasked ajad, et ühtegi asja ei tohi kindlustamata jätta,» põhjendas ta.
Swedbanki Põhja-Eesti regiooni direktor Jaak Saare ütlust mööda on üha rohkem hakatud pangaga ühendust võtma juba siis, kui on teada, et mõne kuu pärast võivad ette tulla makseraskused. «Siiski leidub neid, kes endiselt arvavad, et telefonile mittevastamine, numbrivahetus või koguni teise riiki kolimine on parim viis raskustega toimetulekuks,» lausus ta.

Saare teada on olnud juhuseid, kus inimene läheb koondamisrahaga reisile või teeb muid mittevajalikke ostuotsuseid, mille tulemusel makseraskused süvenevad veelgi.
Saar märkis, et paljudel laenuklientidel on olukord raskeks läinud just tänavu. «Et töötus sel aastal kehva majandusolukorra tõttu kasvab, kasvab ilmselt ka laenumaksetega raskustes olijate hulk,» selgitas ta.
Saare hinnangul on 70% juhtudel siiski abiks maksepuhkus ja inimene suudab pärast maksepuhkuse lõppu laenumakseid taas tasuda.

Kinnisvara kättesaamisest pole pank kindlasti huvitatud, kinnitas Saar.  «Meil pole pandimaja rolli,» sõnas ta.
Ka SEB Paide kontori juhataja Arne Malmre kinnitas, et pank pole vara müügist huvitatud. «No kellele seda müüa?» küsis ta.
Ka pole Malmre ütlust mööda alati maksepuhkusest abi. Nimelt annab pank maksepuhkust vaid laenu põhiosalt, mitte intressilt.
Kui laenu tagasimakse tehakse mitte fikseeritud põhiosaga, aga annuiteetgraafiku alusel, moodustab algul maksete põhiosa just intress, isegi kuni 90%. «Neil on üsna raske, maksepuhkus ei aita siin midagi,» tunnistas Malmre.

Malmre ütlust mööda ei kipu laenuklient oma töökoha kadumisest või palga alandamisest panka teavitama ja paljud ei tule teatama ka mitte siis, kui makseraskused juba tekivad. «Kui esimene makse juba võlgu jääb, püüame helistada,» selgitas ta. «Kui ta meie numbri ära näeb, siis enam telefoni ei võta.»

Laenuvõtjad kardavad
panga «karistust»

Malmre meelest ei saa inimesed vist aru, et kuumakset ei võta klientide arvelduskontolt maha mitte inimene, vaid arvuti.
Näiteks tõi ta äsja juhtunud seiga, kus võlas olev laenuklient oli kutsutud võimalikke lahendusi arutama 9. kuupäeval.
Ta ei ilmunud kohale ja nii läks kuu keskel kontolt automaatselt laenu katteks maha sinna laekunud töötuskindlustushüvitis. «Hüvitise laekumise päeval tuli ta panka ja nuttis, kuidas ta nüüd kuu aega 167 krooniga elab,» lausus Malmre. «Mis me enam teha saime – maksegraafikut muuta oli selleks korraks juba liiga hilja.»

Malmre ütles, et raskustesse sattunul on võimalik laenulepingut muuta ja pikendada näiteks tagasimaksmise aega, millega väheneb kuu sissemakse.
Sellisel juhul tõstab pank tavaliselt laenuintressi. «Riskantsetel klientidel ja neil, kes omal ajal said laenu madala intressiga, neil tõstame intressi,» kinnitas ta. «Ega kõike head ka korraga saa.»
Kuigi Malmre teada tuleb laenulepingute muutmist ette igal nädalal, on ka neid laenukliente, kes on panga ettepanekud tagasi lükanud.

Paide valla elanik Alar (nimi muudetud) on eluasemelaenu tagasi maksnud kolm aastat. Hiljuti küsis ta pangast kuuekuulist maksepuhkust.
Pank oli nõus, aga tahtis laenu põhiosa intressi tõsta 1,5 protsenti. «Mul on laen kolmekümne aasta peale, ma maksaksin terve selle aja kõrgema intressiga laenu, et saaksin hetkelise maksepuhkuse ja võimaluse maksta iga kuu tagasi kuue tuhande krooni asemel viis tuhat!» selgitas Alar ärritunult.
Kolm aastat tagasi eluasemelaenu võttes oli Alari palk kaks korda suurem kui praegu. «Siis polnud mingist majanduskrahhist veel haisugi,» sõnas ta.

Pärast tolleaegsest töökohast koondamist Alar panka ei teavitanud. «See on mõttetu, saad ainult endale kahjulikumad tingimused kaela,» põhjendas ta.  
Alar sai suure koondamistasu ja lootis kiiresti uue töökoha leida. Nii ka läks. Uues kohas on palk küll poole väiksem, aga Alari hinnangul on kokkuhoidlikult elades võimalik ära maksta ka esmalepingu järgi arvutatud kuu tagasimaksed.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles