Mõttetalgud süstisid tegutsemisindu

Vargamäe naised otsustasid mõttetalgutel luua klubi, et muuta perepäevi huvitavamaks. Talgulised tahavad luua ka internetifoorumi, kus arutleda kohalike teemade üle. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Järvamaa kuraditosinas mõttekojas loodi reedel uusi klubisid ja sihtasutusi, otsustati üksteist edaspidi tervitada, ehitada külla kiigeplats ning üks innovaatiline proua soovib bussipeatust tellida mobiili abil.

Järvamaa ühe suurima osalejate hulgaga mõttetalgud olid Albu vallas Vargamäel, kus pead pani kokku 28 suurt mõtlejat ehk täiskasvanut ja kümme väikest mõtlejat, kellest omakorda kõige tillem oli aastane.
Kojavanem Ilmar Udam ütles, et mõtlejaid oleks võinud rohkemgi olla, kuid et samal ajal olid vallas koristustalgud, ei saanud mõni inimene, kes oli lubanud tulla, mõttekojas kaasa lüüa.

Vargamäelased tahavad tunda naabrit

Vargamäe mõttetalgulistel oli südamel kaks teemat: kohalik elu ja keskkond.
Udam märkis, et talguliste meelest peaksid kogukonda kuuluvad inimesed kohaliku elu parandamiseks rohkem suhtlema.
Näiteks võiks avada internetis foorumi, et arutleda kohalikel teemadel või ka lihtsalt pakkuda teistele  teatripiletit. «Võiks olla andmebaas, kuhu kohalikud panevad kirja, milliseid teenuseid nad osutavad, et tekiks kohalikul tasandil võimalus saada teenuseid,» lisas Udam.

Vargamäe mõttetalgulised leidsid, et Eestis võiks olla nii-öelda kogukonnamets, mida ei raiuta maha ja riik  hüvitab omanikule saamata jäänud tulu. «Ma elan keset metsa ja väga nukker tunne on, kui mets, kus sa oled põnnist peale marjul ja seenel käinud, võetakse äkki lagedaks,» selgitas Udam.
Konkreetsema mõttena pakkusid Vargamäe talgulised välja, et keskkonnamõjude hindamise juures võiks arvestada inimmõjudega.

Samuti läheb tarvis kohta, kust metsa alt leitud prügi tasuta ära anda. Näiteks võiks valla keskuses olla niisugune prügikast, kuhu leitud asju poetada.
Veel asutasid kohalikud naised mõttetalgutel klubi ja võtsid eesmärgi muuta valla perepäevad huvitavamaks. Nad määrasid ka esimese kokkusaamiskoha.

Paidelased ütlevad üksteisele tere

Paide mõttekojas kultuurikeskuse väikses saalis lõi kaasa paarkümmend inimest. Kojavanem Rainer Eidemiller sõnas, et päev läks korda ja inimesed olid rahul. «Ma olin alguses tegelikult  veidi skeptiline, kuid asi läks oodatust paremini,» tunnistas ta.
Päeva tulemusel sündinud mõtteist pidas Eidemiller lahedaks ettepanekut,  et paidelased võiksid kõik hakata üksteist tervitama.
Samuti meeldis talle pensionäriproua mõte seada sisse mobiiliga bussipeatuse tellimine maal, kusjuures mobiilitellimus tähendaks ühtlasi pileti ostmist. «Eesti kui innovaatiline  riik võiks selle asja küll ette võtta,» märkis ta.

Eidemilleri meelest tehakse täiesti kindlasti teoks mõte asutada Järvamaa pärandi sihtkapital, et lisaks fondidele ja riigi rahale anda kohalikule kogukonnale võimalus toetada pärandkultuuri säilimist ja arendamist. «Olime teinud enne ka veidi ettevalmistust, kuid saime talgutelt kõvasti mõtteid ja tuge juurde,» tunnistas ta.
Ühe mõttena käidi välja, et laps võiks anda vanemale valimistel ühe lisahääle, aga seda eeldusel, et vanem täidab oma ülalpidamiskohustust.

Kareda vajab
noorsootöötajat

Kareda valla Peetri koolis olnud mõttekotta oli tulnud 20 inimest. Kojavanem Birgit Itse kinnitas, et mokalaata ei peetud, kõik arutlesid asjalikult ja arukalt.
Kareda valla mõttekoja arut­elude keskne teema olid noored. Itse selgitas, et talgulised püüdsid leida lahendusi, kuidas tuua noori välismaalt ja pealinnast tagasi koduvalda, ning kuidas noortele üldse vallas tegevust pakkuda. «Sellest koorus välja, et meil oleks piirkonda vaja täiskohaga noortega tegelevat spetsialisti,» ütles ta.

Talgulised jõudsid ka otsusele, et edaspidi võiks hakata korrapäraselt koos käima tegusate inimeste mõttekoda. Itse märkis, et seda ettepanekut on kavas jaanipäeval lõkkekodades edasi arutada.
Viis talgulist andis ka lubadusi, mida nad plaanivad järgmise aastaga ära teha. Näiteks lubas üks inimene  vabatahtlikuna panustada laste ja noorte ürituste korraldusse.

Sõrandus igatseti
palliplatsi ja külakiike

Sõrandu vanas koolimajas, nüüd külamajas istus koos Sõrandu mõttekoda, kirjas 16 inimest. Seda vedasid kojavanem Kaie Altmets ja talgujuht Tallinnast Ina Tepp, kes tunnistas, et polnud kunagi siinkandis käinud. «Kartsin hullemat, aga nüüd olen rahul, polnud mingit virisemis,» ütles ta talgupäeva lõppedes ja soovitaski teha väikeseid asju.
Lapsed said oma mõtted (kiik, onn)  paberile joonistada.
Suured mõtlesid välja, et külamaja juurde on vaja ehitada võrkpalliplats, külakiik ning oma ja suveks vanaema juurde maale tulevatele lastele suvel laager teha.

Kui saada lapsed omavahel suhtlema ja pakkuda tegevusi, et neil igav poleks, siis nad igatsevad siia, võib-olla tulevad suureks saades päriselt.
Kõik said päeva lõpus öelda, mida nad tunnevad või mõtlevad. Kõlama jäi, et peaasi on mõeldu teoks teha.
Kaie Altmets ütles, et ideed polnud küll uued (sest küla arengukava võeti vastu juba aastal 2003 ja 75 protsenti on sellest ellu viidud), kuid tunne oli hea.

Veel arutlesid talgulised teemadel, kuidas väärtustada vanu kultuuriobjekte (koolimaja hakkab juba korda saama) ja tavasid ning siduda neid uuenduslikuga, et saaks ka maja müüa, välja rentida. «Tuleb uurida ajalugu, lugusid juurde mõelda, et siia tulla tahetaks,» ütles Altmets. «Mõttetalgul mõeldu paneme üles meie külaseltsi uuele kodulehele www.sorandu.org – siis saame kontrollida, mida teinud oleme.»

Vodjal arutleti
andekate laste üle

Veerandsada mõttetalgute eelõhtul Vodja kooli kogunenud inimest tõestas, et ka kitsal teemal «Minu Vodja kool» arutlevatel omaalgatuslikel mõttetalgutel saab suure töö ära teha.
Kuigi suures ringis tõusis esile viis küsimust, mille üle rühmiti  arutlema mindi, jõudsid kokkuvõtteid tehes peaaegu kõik ühe ja sama mureni: Vodja koolist teatakse liiga vähe.
Talgute käigus sündis tegevuskava, mis aitaks kooli üles leida neil, keda huvitab suurtest kombinaatkoolidest erinev kasvukeskkond.

Selline, mis lisaks hariduse andmisele pöörab tähelepanu vaimsetele väärtustele, keskkonnahoiule ja  keskendub iga lapse eripärase andekuse väljaarendamisele. «Me tahame täita president Lennart Meri mõtet, et Eesti Nokiaks peaks saama ühiskond, kus igaüks tegeleks tipptasemel just oma alaga,» ütles õpetaja Taavi Tikerpalu.
Selleks pakkusid talgulised välja koostööd Andeka Lapse sihtasutuse ja lasteaedadega, osalemist ainesektsioonides ja õpilasüritustes, kooli kodulehe loomist ja tavapäraste teemapäevade korraldamist koos teiste koolide õpilastega.

Kooli juhataja Riina Põldvee jäi mõttetalgutega rahule. «Arutleme ju oma õpetajate kolleegiumis kogu aeg, aga erinevate inimeste samalaadsed mõtted annavad toetuse tunde,» ütles ta.  
Talgujuht Maiko Keskküla soovitas pärast kokkuvõtete ärakuulamist väljapakutud mõtted plaaniks vormida ja panna nendega alus kooli arengukavale. (JT)