P, 25.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

President, sotsiaalministeerium ja Terviseamet jätsid järvakate pöördumisele vastamata

Tiit Reinberg
President, sotsiaalministeerium ja Terviseamet jätsid järvakate pöördumisele vastamata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe (vasakult), Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp ja sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe (vasakult), Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp ja sotsiaalminister Taavi Rõivas. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

1. veebruaril allkirjastasid Järva maavanem ja omavalitsusjuhid pöördumise Vabariigi Presidendile, Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Sotsiaalministeeriumile ja Terviseametile, milles avaldati soovi kaasa rääkida haiglavõrgu uue arengukava koostamises.

Pöördumisele on tänaseks vastuse saatnud ainult Riigikogu sotsiaalkomisjon, Margus Tsahkna allkirjastatud vastuses märgitakse, et sotsiaalkomisjon ei osale haiglavõrgu arengukava koostamisel ning seetõttu ei saa nad Järvamaa omavalitsusjuhtide taotlust rahuldada.

Jaanuaris tutvustas sotsiaalministeerium Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ja Vabariigi Valitsuse Ministeeriumidevahelise Komisjoni töögrupis Haiglavõrgu arengukavasse planeeritavaid muudatusi. Haiglavõrgu arenguks jagatakse haiglad nelja tüüpi, maakondades, kus on elanike arv alla 40 000 inimese, hakkab olema I tasandi haigla ja pakutavateks statsionaarseteks teenusteks on ööpäevaringne erakorraline meditsiin, sisehaiguste ravi, üldkirurgia ja günekoloogia peamiselt päevaravina, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia. Sünnitusabi ja üldkirurgia ööpäevaringne osutamine jääb nende haiglate pädevusse, kus maakonnas elanikke üle 40 000.

Hetkel kehtivas Haiglavõrgu arengukava rakendusplaanis on Järvamaa kohta kirjutatud järgmist: «Järvamaa Haigla teeninduspiirkond on väiksem kui üldhaigla tavapärane teeninduspiirkond. Vajaduse üldhaigla teenuste osutamiseks tingib kaugus Tallinnast (93 km) ja Tartust (103 km), vastavalt eriarstiabi kättesaadavuse kriteeriumitele (70 km või 1 tund) ei ole võimalik tagada teenuste osutamist Tallinna ja Tartu haiglate baasil. Järvamaa Haigla hoone sobib renoveerimiseks etapiviisiliselt.» Praeguse arengukava järgi on Järvamaa haiglal üldhaigla staatus, kuid ministeeriumi uue kava järgi see kaob.

Märksõnad
Tagasi üles