Toimetulekukooli lõpetaja tahab edasi õppida

Marek Siiber jääb Türi toimetulekukoolis käidud ajast meenutama spordivõistlusi, milleks ta treenis end koduski sõpradega jalgpalli mängides. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Marek Siiber saab kevadel koos nelja kaaslasega Türi toimetulekukooli lõputunnistuse, milleni on  kooli 20 tegevusaasta jooksul jõudnud kolm õpilast. Marek on esimene, kes pürgib edasi õppima.

Ajakirjaniku kooli jõudes on õpilased läbinud just elulise õppetunni: emadepäeva küpsisetordi materjali ostmise. Järgmiseks päevaks on kooli kutsutud emad ja selleks ongi tarvis maitsev kook valmistada.
Koolis üle kümne aasta käinud Marek Siiber (18) ütles, et tema saab poes hakkama. Samuti ei tee talle muret endale sööki valmistada, näiteks oskab Marek teha salatit ja pannkooke. «Nälga ei jää,» lisas ta muiates.

Edukaid spordivõistlusi
meenutavad medalid

Söögitegemist ja poeskäimist on toimetulekukooli õpilased harjutanud eluõppetunnis, mida üldhariduskoolide tunniplaanist ei leia.
Kuid õpilastel on ka tavatunde. Marek nimetab matemaatikat, kunstiõpetust, puidutööd, kehalist kasvatust, rütmikat, muusikat.
Tema vaieldamatud lemmikud on kehaline kasvatus ja puidutöö. «Kehalises me jookseme ja nüüd tulevad võistlused, hakkame trenni tegema,» lisas ta.

Marek pidas silmas Eesti Eriolümpia võistlusi, millest ta on mitu korda osa võtnud. Oma kõige tugevamaks alaks peab ta jooksmist, hästi tuleb välja ka pallivise.
Nendel aladel on Marek võitnud medaleid, mida tal on kodus kolm: kaks hõbedast ja üks kuldne. Lisaks on kapis 17 diplomit. Marek märkis, et võimalik, et ta võistleb ka kaugushüppes ja teatevõistluses.
Treenib Marek end kodus. Kõige rohkem meeldib talle seal venna ja teiste sõpradega jalgpalli mängida. «On hea küll, kui on ühed huvid (vennaga – toim),» sõnas ta.
Vend on Marekist noorem ja õpib Paide gümnaasiumis. «Ta on isegi Paide–Türi rahvajooksul käinud. Mina pole tahtnud veel minna, enne peab ikka palju trenni tegema,» lausus ta.

Puutöötunnis on õpilased meisterdanud linnumaju, autosid, loomi ja palju muud. Praegu teevad nad tööriistakasti. Marek ütles, et tal tulevad hästi välja väiksemad asjad, rahule on ta jäänud oma linnumajaga.
Toimetulekukoolis õpib  26 õpilast. Mareki meelest on koolikaaslased, õpetajad ja kasvatajad sõbralikud ja toredad. Õpilastele meeldib koos muusikat kuulata, jalg- ja korvpalli mängida. Mõnikord ajavad nad niisama juttu ja kui pole üksteist pikemat aega näinud, räägivad sellest, kuidas vahepeal läinud on. «Paar korda oleme rääkinud tulevikust, et mõned lõpetavad ja kuidas siis saab suhelda,» ütles Marek.

Koolipere on käinud teatriski. Marekile meenusid sõidud Paidesse ja Viljandisse. Kõige eredamalt on tal meeles mitu aastat tagasi Paide Vallimäel nähtud Naksitrallide etendus. «See meeldis mulle, eriti nende buss. See oli naljakas,» ütles ta.

Tants sai selgeks video
järgi ja sõprade abil

Toimetulekukool korraldab igal aastal emadepäeva-, jõulu- ja kevadpidu, kus õpilased esinevad. Marek on nendel pidudel tantsinud, laulnud ja lugenud luuletust.
Tänavu esitas ta jõulupeol tantsunumbri jumpstyle stiilis, mida ta õppis sõprade ja interneti  videote abil.
Juba kaheksa aastat on toimetulekukool avanud kevadel õpilastööde näituse. Tänavune näitus on kuu  lõpuni üleval Türi muuseumis.
Marek märkis, et näituse avamispäev on alati veidi eriline, tore on näha, mida teised õpilased on aasta jooksul meisterdanud. Marekilt on muuseumis väljas saviasju, joonistusi ja puutöid.

Peagi saab Marek kätte kooli lõputunnistuse ja ees ootab  uus proovikivi: ta tahab minna Astangu kutserehabilitatsiooni keskusse puutööd õppima.
Paberid on esitatud, nüüd tuleb oodata, kas Marek ka vastu võetakse. «Ma arvan, et ikka saan sinna,» ütles ta optimistlikult.
Pärast selle kooli lõpetamist tuleks Marek meelsasti tagasi kodukohta Paidesse ja leiaks siin erialatööd. Kaugemas tulevikus tahaks ta saada päris oma kodus. Milline see täpselt võiks olla, ei osanud Marek öelda. «Aega ju veel on,» sõnas ta.

KOMMENTAAR
Sirje Kips
toimetulekukooli vilistlase Kristo ema

Minu poeg käis selles koolis 11 aastat. See kindlasti aitas ja arendas teda, aga kõige positiivsem on, et lapsed on seltskonnas, nendega tegeleti ja nad käisid palju ringi.
Lapsed oskavad nüüd käituda teatris ja ühiskonnas. Minul pole probleeme minna oma pojaga teatrisse, kontserdile ega mujale, pigem on õpetajana olnud mul probleeme tavalastega.
Mu poeg on Downi sündroomiga. Kõigepealt käis ta Kesklinna lasteaia logopeedilises rühmas, siis läks toimetulekukooli ja nüüd käib mõne aasta juba päevakeskuses.
Üksinda elamisega Kristo hakkama ei saaks, tema vajaks nii-öelda toetatud elamist. Järvamaale oleks vaja Maarja kodu. Kaugemal on, aga ma ei taha teda sinna panna.
Poisile meeldis koolis. Ta käis hobustega sõitmas, tegi sporti. Ta on tugev ujuja, alailma osaleb võistlustel. See kõik algas juba toimetulekukooli ajal, nüüd, päevakeskuses, on see edasi läinud. Ujumisele lisandus bowling, milles ta käib võistlemas.
Koolis oli toredaid üritusi: jõulu- ja kevadpeod, nad käisid teatris, piknikul. Näitus, mille nad iga aasta välja panevad, on fantastiline. Vabariiklikule näitusele on läinud asju, isegi minu poisi töid on sinna saadetud.
Õpetajad teevad tänuväärt tööd. Need inimesed (töötajad – toim) on hoopis teistsugused. Nad on suure hingega inimesed! Õpetajad ja kasvatajad peavad olema fantastiliselt tugeva närvikavaga, sest nad on ju rasked lapsed. Väga suur kummardus neile!

TÜRI TOIMETULEKUKOOL
Kooli algusaastaks loetakse 1989. aastat, mil tööd alustas nelja klassiga Türi abikool kerge vaimupuudega lastele. Esimene toimetulekuklass kuuele õpilasele avati 1991. aastal.
Kaks aastat hiljem avati kool raskete vaimsete puuetega laste koolina, kus oli  kaks klassikomplekti 11 õpilasega.
1. märtsil 1997 liideti Türi abikooliga Paide tugikodu Pihlakas, sama aasta 25. septembril nimetati kool Türi toimetulekukooliks.
Praegu õpib toimetulekukoolis 26 õpilast. Majas on 21 töötajat, kellest 9 on õpetajad. Koolis õpivad riikliku toimetuleku õppekava alusel koostatud individuaalse õppekava järgi mõõduka ja raske vaimupuudega õpilased.
Põhiülesanne on õpetada lapsi igapäevategevustega kodus ja väljaspool kodu toime tulema ning juhendamise abil lihtsamaid  töid tegema. Oluline osa õppetöös on eluõpetusel ja töökasvatusel.
Kool pakub rehabilitatsioonivõimalusi: eripedagoogilist abi, logopeedilist abi, massaaži ja ravivõimlemist, ratsutamist, ujumist, kunsti- ja muusikateraapiat.

Allikas: Türi toimetulekukooli klassiõpetajad Mirell Malken ja Maia Must