Majanduslangus räsib valdu erinevalt

Foto: Aivar Aotäht/Sakala.

Üksikisiku tulumaks on omavalitsuste üks suuremaid tuluallikaid, selle vähenemine on praegu kogu riigis üks suuremaid Järvamaal, kus omakorda erineb see omavalitsuseti kuni kolm korda.

Viimasel ajal on majandusest rääkides kujunenud moeasjaks rõhutada globaalsust. Majandusinimesed selgitavad, et majandusraskuste puhul pole põhjust kõnelda erinevustest maakondade või koguni riikide vahel. «Oleme üks väga väike osa maailmamajandusest,» on tüüpiline lause.
Kui vaadata statistikat, on maakonnad majanduslangusest erinevalt räsitud, isegi omavalitsuste lõikes on erinevused küllalt suured.

Võru- ja Läänemaal
läheb veel täbaramini

Eilne Postimees võrdleb maakondi muutuste järgi tööturul, inimeste sissetulekuis, omavalitsuste maksulaekumistes ja kinnisvaraturul.
Selgub, et majanduslangus on raputanud  Järvamaad rohkem kui teisi  maakondi  ja on  langustabelis kolmandal kohal. Meist kehvemini on käinud üksnes Võru- ja Läänemaa käsi.
Viie arvandme võrdluses paistab Järvamaa  kõige negatiivsemalt silma omavalitsustele laekunud tulumaksu languses. Selles on meist halvemas seisus üksnes Läänemaa.

Järva Teataja uuriski, kuidas on laekunud maakonna  omavalitsustel üksikisiku tulumaksu.
Kui võrrelda möödunud aasta nelja esimest kuud tänavu sama ajaga, on tulumaksu laekumine vähenenud kõigis omavalitsustes ja maakonnas keskmiselt kümnendiku jagu.
Kõige suurema vähenemise on läbi teinud Koeru vald 15,6 protsendiga, järgnevad Albu vald ja Paide linn 13 protsendiga.

Kõige kergemini on maksuvähesusest pääsenud Paide vald (4,9 protsenti), järgnevad Roosna-Alliku vald (6,4 protsenti) ja Kareda vald (6,6 protsenti).
Koeru vallavanem Jaago Kuriks ütles, et nii-öelda kukkumine on valusaim nendes omavalitsustes, kus viimastel aastatel on palju uusi töökohti loodud. «Kui vallas on omavalitsus üks suuremaid tööandjaid, siis ega seal suuri koondamisi ole, pigem langetatakse natuke palku, kuid tööstuses on olnud koondamised paratamatud,» selgitas ta.

Kuigi Koeru vallas on tulumaksu laekumine vähenenud kõige rohkem, on Kuriks optimistlik ja loodab, et esimesena kriisi sisenejad ka väljuvad sealt esimesena. «Rasked, kuid vajalikud otsused on langetatud, mis annab lootust, et tulevikus kosume keskmisest kiiremini,» lausus ta.
Kuriks on veendunud, et praegu tööstuses kohad kaovad, aga kriisi lõppedes tuleb need tagasi teha. «Infrastruktuur jääb siia ju alles, mistõttu on hiljem tootmist alustada või laiendada lihtsam ja odavam,» selgitas ta.

Kuriksi hinnangul Koeru vald tänavu säästueelarvest kahjuks ei pääse. Ta tundis muret selle pärast, et kui vallal on tarvis investeeringuteks laenu võtta, pole majandusministeeriumi heakskiidust hoolimata pangad laenust eriti huvitatud.
Paide vallavanem Mart Mäemets tunnistas, et ega temagi tea, milles peitub tulumaksu laekumise puhul  Paide valla edu põhjus.  

Senine analüüs on Mäemetsa teada näidanud, et kuigi vallas on mitu suurt tööstusettevõtet, pole  valla inimeste osa üheski neis suur. Näiteks Mäo keskuses töötas 320 inimest, kelle seas oli Paide vallast kõigest 20.
Ka Jalacelli tegevuse lõpp mõjutas Mäemetsa selgitust mööda rohkem Paide linna kui valla inimesi.  
Mäemetsa andmeil töötavad üksnes pooled valla elanikud omas maakonnas, teine pool käib tööle  kodunt kaugemale. «Küllap seetõttu olemegi kergemalt välja tulnud, et töötajad pole seotud  ühe kindla ettevõttega, vaid on hajutatud,» lisas ta.

Mäemets ütles, et Paide valla suuremate ettevõtjate probleemid on sarnased. Ta nimetas neist kahte.  Esimene ja kõige valusam probleem on eksportturgude ärakukkumine. Suurem langus on ettevõtjate hinnangul siiski möödas ja esimesed on eksporti taas kasvatamaski.
Mäemets selgitas, et rasked ajad on ettevõtjatel nii-öelda rasvakihi hävitanud ja nüüd oleks tarvis pankadelt  krediiti saada, kuid sellega on tõsiseid raskusi.

Valla päästab väikeettevõtlus

Just krediidinappust peavadki ettevõtjad teiseks kriisist väljatuleku raskendavaks asjaoluks.
Kui majanduses suuri üllatusi enam ei tule, pole  Mäemetsa ütlust mööda  Paide vallavolikogul tarvis säästueelarvet vastu võtta.
Majanduse halvenemisest rohkem kardab Mäemets, et riik võib omavalitsuste tulusid veelgi kärpida ja siis pole ka vallal säästueelarvest pääsu.
Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre uskus, et vald on langusest kergesti pääsenud suuresti seetõttu, et vallas pole suuri tööstusettevõtteid, kes on pidanud koondama. «Meil on palju väikeettevõtteid ja küllap nemad suudavad paindlikumad olla,» sõnas ta.

Saldre selgitas, et väikeettevõtlus sai Roosna-Allikus hoo sisse siis, kui kunagine sovhoos lagunes. Need olid Saldre meelest rasked ajad, vallas esines sotsiaalseid probleeme,  isegi majad jäid talved külma.
Kui majanduses lähevad käiku ka kõige mustemad stsenaariumid, ei usu Saldre, et seisame jälle silmitsi rohkem kui kümne aast taguste muredega.
Saldre teada on kohalikud ettevõtjad üldist pessimismi silmas pidades optimistlikus meeleolus ja usuvad oma ettevõtte tulevikku. «Elame selle aja üle küll,» lisas ta.

KOMMENTAAR
Arto Saar
Järva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja

Üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemist mõjutab kaks asja: esiteks koondamised ja teiseks palkade vähenemine.
Mõnes vallas on viimasel ajal tulumaksu laekumine isegi suurenenud, kuid sellest ei tasu ennatlikke järeldusi teha. Kui inimesed koondatakse, siis koondamishüvitiste saamise korral laekubki tulumaksu ühekordselt rohkem. Kuigi tulevikku on praegu raske hinnata, on tulnud ka häid uudised, mis lisavad tuleviku suhtes kindlust.
Kõige rohkem mõjutavad meid eksportturud. Kui sealt tulevad uued tellimused, saavad inimesed taas tööd.
Langus vallati on tõesti erinev, kuid ega siin ühtset põhjust pole. Tundub, et kui mõnes vallas on olnud viimastel aastatel kiirem areng, siis nüüd on ka tagasilöök suurem. Teatud vallad on stabiilsemad.
Ka kogu riigis on majanduslangus praegu suur seetõttu, et mitu aastat oli majandustõus liiga kiire.