/nginx/o/2013/05/17/1761322t1heace.jpg)
Staatilise elektriga on kokku puutunud enamik meist, kuid ilmselt on vähem neid, kes on elektrit tundnud kraanikaussi, vanni, elektripliiti või radiaatorit katsudes.
Ka radiaatorist võib saada ohtliku elektrilöögi
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
18. mai 2013, 08:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Alas
Eesti Energia elektritööde osakonna juhataja
Ometi kohtab sellist nähtust näiteks vanemates korruselamutes, aga ka muudes metalltorustikega hoonetes. «Särtsuv» veekraan, vann või keskkütteradiaator viitab peaaegu alati sellele, et kortermaja elektriseadmed pole korralikult maandatud.
Teisisõnu – vannist võib elektrilöögi saada, kui elektripliit, külmkapp või mõni muu kodumasin on maandatud maja torustikku.
Elektriseadmeid maandati torustikku just 1970-80ndatel. Torustikud olid tollal täies ulatuses metallist ja see oli mugav lahendus kahtlaste voolude maandamiseks. Iga korteri veetoru on ju ühenduses suuremate magistraaltorude ja sedakaudu maapinnaga.
Ka tänapäeval on paljude kortermajade torustikud metallist ja ühenduses maa-aluste magistraaltorudega, ent tihti on ühenduskohad-muhvid-seibid uuendustööde käigus asendatud kumm- või plastosadega.
Et kumm ja plastik ei juhi elektrit, ei toimi enam ka maandus. Niisiis ei jäägi pesumasina või elektripliidi korpusse sattunud voolul üle muud, kui otsida majas teist väljapääsu.
Kahjuks leiab ta selle tihti inimeste kaudu. Paremal juhul tunneme seda ebameeldiva surina, kuid halvimal ohtliku elektrilöögina.
Kodumasina korpusse võib vool sattuda seadme isolatsiooni rikke tõttu. Sagedamini esineb seda vanade või katkiste seadmete kasutuse puhul.
Kui rikkes masinal pole üldse maandust, võib ohtliku elektrilöögi saada ka selle korpust puudutades. Kui aga selline masin on ühendatud torustikuga, võivad näiteks vannist või radiaatorist elektrilööki saada ka maja teises otsas paikneva korteri elanikud.
Tõsiste õnnetuste ennetuseks tuleks «nähtusest» hoone haldajale viivitamatult teada anda ja nõuda olukorraga tegelemist. Ka vannist või radiaatorist saadud elektrilöök võib olla eluohtlik. Kortermajale on tarvis ehitada korralik maandussüsteem ja potentsiaaliühtlustus. Potentsiaaliühtlustus on lihtsamalt öeldes juhtmestik, mille abil ühendatakse maja torustikud maaga. Arusaadavalt pole tegemist üht korterit, vaid tervet maja puudutava lahendusega. Sellise töö hinnad algavad üldjuhul 350 eurost, ent mida suurem on maja ja keerukam projekt, seda kallim on ka lahendus.