Noorelt emaks saamine andis pere

Laura ja Indrek jagavad Oliveri kasvatamise rõõme ja muresid. Nad usuvad, et noorelt lapsevanemateks saamine andis neile perekonna, millest nad ise lapsena puudust tundsid. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paidelane Laura Kuuse on hoolitsetud välimusega noor neiu, kellel on armastav elukaaslane ja seitsmekuune poeg Oliver. Laura on 14aastane, tema elukaaslane Indrek Altmäe 18.

Laura on ainus tüdruk Eestis, kes on viimase aasta jooksul nii noorelt emaks saanud.

«Sa rikud oma elu ära! Haridustee jääb poolikuks! Ise oled alles laps!» – seda ja palju teisi hukkamõistulauseid on kuulnud nii Laura kui ka  Indrek.

Nende meelest on just eakaaslaste ja paljude täiskasvanute suhtumine noorelt lapsevanemaks saamisse kõige raskem.

Täiskasvanud saadavad pargis jalutavale perele võõristavaid pilke ja eakaaslased lihtsalt ei suhtle. «Sõbrannadel polnud otseselt lapse vastu midagi, aga nad pahandasid, et ma neile pereelu eelistasin,» selgitas Laura.

Indreku ütlust mööda on tal Laura kõrvale jäämise otsuse järel alles vaid kaks lähedast, keda ta julgeb sõbraks nimetada.

Laps ei olnud plaanitud. «Võib vist öelda, et olime natuke ettevaatamatud,» hindavad Laura ja Indrek. Siiski ei tulnud abort kõne allagi. «Ma ei kujutanud ette, kuidas ma elan oma elu teadmisega, et olen oma lapse tapnud,» ütles Laura pead raputades. Laura käsi on kaitsvalt süles istuva Oliveri ümber.

Laura on tänulik oma arstile Marju Rajale, kes kõikidele tema küsimustele ausalt vastas. Lapseootus kulges probleemideta ning lapsega oli sündides kõik korras. Ja on vanemate kinnitusel praegugi. Vanavanemate käest on Indrek ja Laura kiitagi saanud. Mis sest, et hammaste tulek on toonud magamata öid. «Oma laps ju, mis seal ikka,» märgib Indrek leplikult.

Nii Indrek kui ka Laura peavad oma tegelikeks kasvatajateks vanavanemaid. Suhted emadega on keerulised. Laura usub, et kui ema oleks saanud tema lapseootusest küllalt vara teada, oleks ta pidanud abordi tegema. Indreku ütlust mööda suhtus tema ema algul soosivalt, kuid mingil hetkel muutus samuti vastaliseks.

Noored kohtusid, kui Laura oli alles 13aastaseks saanud. Enne lapseootusele jäämist olid nad jõudnud suhelda pool aastat. Nad ei välista, et ühise pere loomise otsuse juures mängis päris suurt rolli soov tunda päris peretunnet ja kuuluda perekonda.

Laura kiidab oma vanaema, kes pakkus talle pelgupaika ja toitu, kui ema toonane elukaaslane vägivaldseks muutus. Kui ema Tallinna elama läks, kolis Laura Indreku juurde.

Laura on harjunud varakult oma tegude eest vastutama, iseenesestmõistetav tundub talle ka endast väiksemate eest hoolitsemine.

Teiste lapsi on Laura hoidnud juba üheksandast eluaastast. «Kui ma pärast sünnitust haiglas lapse pepu pesemiseks käe peale võtsin, siis kõik vaatasid, mis ma nüüd teen. Imestasid, et nii noor ja nii tubli,» meenutas ta muiates.

Emapalga ja Indreku Euroleivast saadava töötasuga oskuslik ümberkäimine võimaldab neil iseseisvalt, kõrvalist rahaabi kasutamata hakkama saada. «Minu lasteraha läheb vanaema kontole, aga Oliveri eest tuleb minu kontole,» täpsustas Laura.

Noortel on kindel plaan, et sügisel jätkab Laura õpinguid Paide täiskasvanute gümnaasiumis, kus ta ka enne sünnitust õppis. Praegu on pooleli seitsmes klass.

Uusi lapsi Laura ja Indrek esialgu saada ei mõtle, vaid tahavad keskenduda õpingutele ja tööle. «Kui olen endale pähe võtnud, et saan hakkama, siis ka saan!» kinnitas Laura.

Noored Emad

Viimase dekaadi jooksul on Järvamaal 10–14aastaseid sünnitajaid olnud vaid kaks.

Eestis kokku on viimase viie aastaga nii noorelt emaks saanuid seitse.

Ka 15–17aastaseid sünnitajaid on viimastel aastatel olnud Järvamaal üksikuid. Neid on  järjepidevalt vähemaks jäänud alates 2006. aastast.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Hukkamõistu asemel tuleb pakkuda tuge

Enamasti jäävad teismelised tüdrukud oma raseduse ja lapsega üksi. Väga paljudel pole ka toetavat peret ja nad peavad üksi koos lapsega hakkama saama.

Spetsialistid rõhutavad, et võõristavate pilkude asemel vajaksid need noored abi ja tuge, sest nad on lapsepõlvest ilma jäänud.

Teismeliste rasedusega seonduvat uurinud naistearst Kai Haldre peab oluliseks, et täiskasvanud püüaksid tulevast ema aidata, toetada ja mõista. «Tuleb aru saada, et suure tõenäosusega on see noor inimene kasvanud tingimustes, kus turvalised ja toetavad suhted pereliikmete vahel puudusid,» lausus ta.

Haldre  ütlust mööda pole nende noorte puhul tegemist «pahade tüdrukute ja poistega», vaid lastega, kelle lapsepõlv ei pruukinud olla selline, millele neil õigus on.

Selliseid noori lastevanemaid, kes toetust ja abi vajavad, on Eestis mitusada. «Nende väga noorte emade ja isade kodupoolne toetus on enamasti puudulik,» teab Haldre öelda.

Haldre meelest on äärmiselt oluline luua nendele noortele  sotsiaalseks toimetulekuks lihtsalt kättesaadav praktiline abi igapäevaelus, lapse kasvatamisel, haridustee lõpetamisel, töö leidmisel ja ka psühholoogiline tugi. «Mida tagasihoidlikum on sotsiaalsete toetuste süsteem, seda suurem on risk jääda ilma hariduseta, tööta, sotsiaalse suhtluseta ja vaesusesse,» täpsustas ta.

Kõige keerulisem on noortele emadele haridustee jätkamine. Kusjuures kehtib seaduspära, et mida pikem paus, seda harvem nad kooli lõpetamiseni jõuavad.

Noortele emadele on asunud appi mittetulundusühing Caritas, kes teeb Tallinnas, Tartus ja Pärnus  noorte emade kooli.

MTÜ juhatuse liikme Heidi Rätsepa kinnitusel ei oska noored emad sageli ei leida ega vastu võtta sotsiaalset tuge. Samas on noorele vanemale positiivse mõjuga ainuüksi teadmine, et keegi on abiks. Rätsep rõhutab, et äärmiselt oluline on kohelda sellist teismelist vastutustundliku vanemana. «Siis käitub ta sellele vastavalt. Kui kinnitad, et noor saab vanemana hakkama, muutub ta julgemaks ja oskused paranevad. Muutused viib noor ellu ise,» selgitas ta.

Keskmine teismeline on alles kombinatsioon lapsest ja täiskasvanust, kes pole veel päris küps olema lapsevanem.

Kui aga see on juhtunud, julgustab Rätsep hukkamõistvate lausete asemel noort toetama. Kasvõi lihtsalt seepärast, et sündinud laps ei jääks  hoolest ilma. «Ma usun, et sa saad hakkama, ja olen sulle toeks, kui sa mind vajad!»  – see võiks olla teismelist vanemat ümbritsevate  pereliikmete ja spetsialistide hoiak,» selgitas Rätsep.

Uuringute järgi on enamik teismeliste rasedusest plaanimata. Nende ennetamisel peavad Haldre ja Rätsep oluliseks usalduslikku suhet pereliikmetega ning head seksuaalkasvatust koolides. «Mida  turvalisem ja usalduslikum on suhe vanematega, mida parem seksuaalharidus  ja mida rohkem noortesõbralikke nõustamisteenuseid, seda vähem alustavad tüdrukud varajast seksuaalelu ja rasestuvad teismeeas,» kinnitasid nad.

Alaealiste rasestumise riskid pole Haldre selgitusel mitte niivõrd  noore ema tervise, kuivõrd tema käitumisega seonduvad. «Enamik 15–17aastaseid sünnitajaid on tervemad kui näiteks 40aastased sünnitajad. Samas väga noored rasedad suitsetavad sagedamini, käivad harvem rasedusaegses kontrollis, on suuremas stressis,» võrdles ta.

Bioloogilised, vanusest tingitud tegurid tulevad Haldre ütlust mööda arvesse vaid nendel väga harvadel juhtudel, kui ema on noorem kui 15 eluaastat.

Haldre juhtis tähelepanu ka seadusandluse lüngale, mis riivab noore inimväärikust. «On äärmiselt kurb ja ebaõiglane, et alates 2009. aastast nõuab Eestis seadusandja mõningal juhul sellesama vägivalda tarvitanud lapsevanema kirjalikku nõusolekut, kui teismeline soovib näiteks raseduse katkestada. Erimeelsuste korral ütleb kohus, kas laps sünnitab või katkestab raseduse,» täpsustas  ta. Haldre andmeil on jõudnud kohtusse juba ka esimesed juhtumid, kus kohus oli omadega ummikus, kuidas sellist olukorda lahendada. «Peame tajuma seda, et seksuaalne vägivald lapse suhtes pereliikmelt on tabuteema, mis eksisteerib igas ühiskonnas, aga ei pruugi isegi uuringutesse jõuda,» lisas ta.