Normsöömine annab hea tervise

Oma loengus viitas professor Mihkel Zilmer viimasel 20 aastal tehtud uuringutele, mis kinnitavad, et küllastunud rasvhapete tarbimise ning südame- ja veresoonkonnahaiguste arengu vahel pole tõest seost, samas on positiivne seos õige koguse oomega-3 rasvhapete tarbimise ja nimetatud haiguste vähenemise vahel. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Järva diabeetikute seltsi ja Järva reumaseltsi tervisepäeval selgitas toitumisteadlane Mihkel Zilmer mitme levinud toitumismüüdi tekkepõhjusi ja andis nõu, mida ja millal süüa, et tervis korras püsiks.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor Mihkel Zilmer ütles, et paraku ei tea enamik inimesi, milline peaks nende toidupäev ja toidunädal välja nägema.
Alustades päeva toitumisest, tõi Zilmer välja, et hommikusöögil peab pöörama suuremat tähelepanu süsivesikutele ehk toit peaks olema tärkliserikkam, ei tohi olla liiga rasvane ja peaks sisaldama kvaliteetset valku.

Hommikusöök sisaldagu süsivesikuid

Näiteks soovitas Zilmer vorstivõileiba süüa pigem lõunaks kui hommikusöögiks. «Võil pole midagi viga ja vorsti võib ka süüa, aga mõlema rasvasus kokku on liiga rasvane,» selgitas ta.

Süsivesikuid on tarvis selleks, et saada glükoosi, et hoida veresuhkur piisaval tasemel. «Kui inimene hommikul üldse ei söö, peab maks hakkama ise veresuhkrut tootma ja see on organismile koormav,» põhjendas Zilmer.

Hommikuste süsivesikute kohta ütles Zilmer, et need kedagi paksuks ei tee, sest organism kasutab nad ära enne, kui need rasvadeks jõuavad muutuda. «Kui laps hommikul üldse ei söö, on see väga halb,» lausus ta. «Esialgu võiks teda aidata kas või tumeda šokolaadi, tüki tordi, või tema lemmikmoosi ja pannkoogiga.»

Tuleb jälgida, et laps sööks hommikul kindlasti süsivesikuterikast toitu. Zilmer lisas, et tort ja šokolaad tasuks aegamööda muidugi pudruga asendada.
Kõrge kvaliteediga valke annab hästi muna. «Hommikusöögi juurde muna süüa  on mõistlik,» märkis  Zilmer.

Juttu, et muna ei tohi süüa, sest tõstab kolesterooli, ei soovita Zilmer väga tõsiselt võtta. Munakollasega peavad ettevaatlikud olema vaid need, kel on kolesterooli tase kestvalt kõrge, kuid ka nemad tohivad nädalas kolm muna ikka ära süüa.

Zilmer selgitas, et kolesterool on organismis olemas ja mõistlikus koguses on seda tarvis ning inimese vananedes ongi parem, kui kolesterooli tase veidi tõuseb.

Väga väärt valke saab Zilmeri kinnitusel ka piimakraamist. Piimatoodete soovitus ei tähenda, et kõik peaksid piima jooma. Kes ei taha rõõska piima või kel on tõepoolest piimasuhkru ehk laktoosi talumatus, võib tarbida muid piimatooteid.

Kõige paremaks piimatooteks peab Zilmer keefirit. «Kui tahate seedetrakti korras hoida, jooge õhtul enne magamaminekut pool kuni kolmveerand klaasi keefirit ja hommikul on märksa parem ka kempsus käia,» lausus ta.
Hästi sobib hommikusöögi juurde kala.

Lõunasöögi soovitas Zilmer jätta reeglivabaks ja seda täielikult nautida, kartmata isegi rasvasust. «Ainuke, mida meeles pidada tasub, on see, et lõunasöögi ajal peaks organism saama veel süsivesikuid ehk tärkliserikkaid toiduaineid,» ütles ta.

Lõunasöögi juurde oleks mõistlik süüa salateid, mis annavad kiudaineid.
Õhtusöögi soovitas Zilmer jätta kella viie ja seitsme vahele. Põhireegel on tarbida võimalikult vähe, või veel parem kui mõnel päeval üldse mitte, süsivesikuid. «Hästi sobivad piim, muna, kala ja kana, kartuli võiks sagedasti asendada juur- ja puuviljadega,» täpsustas ta.

Zilmer lükkas ümber ka väite, et hilja õhtul ei tohi üldse süüa. Kui kell kümme õhtul on ikka kõht tühi, võib süüa küll, kuid vältida tasub süsivesikuid, mis õhtul tarbituna rasvadeks ladestuvad. «Ka näiteks küps banaan sisaldab palju tärklist,» hoiatas ta. Võib süüa linnuliha, kala, aga kõlbab ka sea- ja veiseliha, hästi sobib kohupiim ja keefir.

Lõunasööki tuleb nautida

Et tervis korras püsiks, soovitas Zilmer sättida korda õige toitumine nädala jooksul. Zilmer ütes, et on  toiduaineid, mida inimese ainevahetus peaks saama iga päev, näiteks täisteraviljatooted, piimatooted, pudrud, puu- ja juurviljad, korralikud täismahlad ja külmpressmeetodil saadud taimsed õlid.

Mahlade valikul soovitas Zilmer poest osta kindlasti täismahlu, sest mida lahjem on jook, seda rohkem on sisse pandud muid aineid.  

Kuid igapäevatoiduainetele lisaks tuleb tarbida teatud asju nädalas teatud arv kordi. Vähemalt neli korda soovitas Zilmer süüa kala, vähemalt kolm korda linnuliha, vähemalt kolm korda muna ja vähemalt korra või kaks tailiha. «Kui te sööte kala nädalas ühe korra, on väga hea, kuid kalas olevad kasulikud ained ei jõua siiski veel veres sellele tasemele, et nad efektiivselt toimima hakkaksid,» põhjendas ta.

Tegelikult pole normsöömises Zilmeri ütlust mööda midagi uut, sellepärast soovitab ta ettevaatlikult suhtuda kirjutistesse, mis väidavad, et on teinud söömise kohta mingi revolutsioonilise avastuse. «Söömise põhitõed on olnud kogu aeg samad olnud,» kinnitas ta.

Zilmeri ütlust mööda ei tasu tõsiselt võtta, kui keegi kuulutab, et on pärast kolme kuud uudset dieedipidamist tervem. «Valele söömisele suudab organism vastu panna isegi kuni kaks aastat, tervist mõjutab vaid pikaajaline vale toitumine,» selgitas ta.

Nii nagu dieedipidamisega, soovitas Zilmer olla ettevaatlik ka nälgimisega. «Kui keegi uhkustab, et on üle nädala nälginud, siis paraku ta ei tea, et tal on kümne aasta pärast haiged liigesed,» hoiatas ta.
Zilmer selgitas, et inimorganism suudab probleemideta taluda nälgimist  kolm kuni neli päeva, kuid pikemaajalisem nälgimine põhjustab tasapisi tervisehädasid.

Söömisest on põhjalikumalt lugeda Mihkel Zilmeri, Urmas Kokassaare ja Tiiu Vihalemma raamatust «Normaalne söömine».