Korstnat tuleb puhastada vähemalt korra aastas

Korstnapühkija. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Enne kui ilmad jahedamaks lähevad ja ahi pärast suve jälle soojaks kütta, tasub lasta korstnapühkijal küttekolded üle vaadata, sest puhtad kolded on tuleohutumad ja tõmbavad paremini.

Korstnapühkija Rene Clausenil on käed-jalad tööd täis ja järjekord kuupikkune. Nii soovitabki Clausen puhastada küttekoldeid pärast kütteaja lõppu kevadel, mitte jätta töid viimasele minutile. «Võin öelda, et siis teeb korstnapühkija ka korralikumat tööd, sest tal on rohkem aega,» lisas ta.

Neid küttekoldeid, mida köetakse aasta ringi, tuleks puhastada kaks korda aastas, neile, mida hooajati, piisab ühest korrast aastas.

Tahmapõlengut veega ei kustuta

Kõige ohtlikum, mis puhastamata korstna tõttu juhtuda võib on, tahmapõleng. Clausen selgitas, et kui tahm süttib,  on see nagu makrofleks. «Kuumusega tahm paisub ja sellel on tohutu jõud,» täpsustas ta.  
Kahjuks on tahmapõlengut keeruline kustutada, sest veega seda teha ei saa – tekib plahvatus. Ainuke võimalus on piirata hapniku juurdepääsu. «On kolm asja, mida põlemiseks vaja on: materjal, temperatuur ja hapnik,» selgitas Clausen. «Kui midagi neist ära võtta, saab tulekahju kustutada.»

Seetõttu on tahmapõlengu korral kõige õigem siibrid kinni lükata. «Ja siis ei jää üle muud, kui jumalat paluda, et tuli pragude vahelt tuppa ei pääseks,» soovitas Clausen.

Oma maja korstnat  võivad ise puhastada vaid eramuomanikud, aga seal, kus teine pere kõrval elab, tuleb kutsuda korstnapühkija.

Clausen hoiatas libakorstnapühkijate eest, nende teadmised pole nii head ja oma töö eest nad ei vastuta. «Korstnapühkijalt võib küsida kutsetunnistust, millel on kirjas tunnistuse number, korstnapühkija nimi, tuletõrjetemplid,» soovitas ta.

Clausen lisas, et õige korstnapühkija on see, kes kirjutab ka akti. Sellised, kes koputavad uksele ja pakuvad, et teevad töö ära, õnnetuse korral ei vastuta. «Siis ütleb ta, aga te ise kutsusite ju mind,» teadis ta öelda. Kes ise korstnapühkijatööd teeb, neil soovitas Clausen pidada silmas kolme asjaolu.

Kõigepealt tuleb puhtaks pühkida korsten. Selleks on vaja pommiga luuda, mis alla korstnasse lastakse. Kindlasti tuleb korstnat puhastada kõigist neljast nurgast. «See käib nii, et lasete harja keskelt alla ja igast nurgast tõmbate üles,» õpetas Clausen. «Mina lasen tavaliselt kaheksa korda alla, see teeb kaks korda igast nurgast üles.»
Seejärel on oluline ära puhastada küttekolde lõõrid ja jälgida, et tahm oleks ka käänukohtadest korralikult välja võetud. Muidu võib tahm jääda ummistama ja pliit või ahi ei tõmba enam.

Ei tohi unustada korstnajalga

Viimane ja Clauseni ütlust mööda kõige tähtsam töö on võtta tahm välja korstnajala alt. «Mulle on sageli öeldud, ah, mis ma sellega vaeva näen, sealt alt pole keegi kunagi võtnud, aga nii need õnnetused juhtuvadki,» põhjendas ta.  

Kui tahma koguneb liiga palju, võib see süttida või kaduda tõmme.
Clausen soovitas suhtuda tuleohutusnõuetesse väga tähelepanelikult ja korstna pühkimise vajadusele mitte käega lüüa. «Tihti arvavad inimesed, et siiani pole ju midagi juhtunud, aga tasub mõelda sellele, et kui juhtub, siis võtab tuli kõik ära,» hoiatas ta.

TEAVE
Mida korstnapühkijat tellides tähele panna
• Olge kokkulepitud ajal kodus!
• Veenduge, et korstnapühkijal on võimalik ligi pääseda kõikidele küttesüsteemi osadele: korstnale (korstna otsa), küttekolletele ja korstnajalale keldris.
• Erilist tähelepanu pöörake redelite ja käiguteede olemasolule ning nende töökindlusele katusel. Korstnapühkijal pole igale majale sobivat redelit!
• Pange valmis pööningu või keldri  võtmed.
• Eemaldage või katke kinni küttekollete läheduses olevad kallid tehnikariistad, sest tahm lendleb ja määrib.
• Korstnapühkimise ajal katuselt peavad kõik siibrid, klapid, luugid, ventilatsioonirestid ja tuulutusavad hoones olema suletud.
• Pange valmis anum, kuhu korstnapühkija saaks panna lõõridest väljavõetud tahma.
• Kui majas elab naabreid, teavitage neid korstnapühkija tulekust.
Allikas: Tallinna Korstnapühkijad