Vastus: Kutsehariduskeskus areneb iga päevaga

Haridusminister Tõnis Lukas Foto: Liis Saar

Minister Tõnis Lukase vastus Paide kutsekeskkooli ning Türi tehnika- ja maamajanduskooli kolme endise direktori avalikule kirjale 8. septembri Järva Teatajas.

Tõnis Lukas
haridus- ja teadusminister, IRL

Kahe suure ja väga erineva kutseõppeasutuse ühinemine on keeruline ja pikaajaline protsess, mille tulemuslikkus ilmneb enamasti alles aastate jooksul.
Ei saa eeldada, et ühinemine möödub ilma probleemide või tagasilöökideta ning et kavandatud tulemused saavutatakse ühe aastaga.

Järvamaa kutsehariduskeskus on praegu arenev kool, mille töös on pidevalt peamiselt positiivseid muutusi.
Kooli juhtimisse on kaasatud töötajad, kes on suutelised arendama kollektiivi toimivaks meeskonnaks. Neid on mõlemast liitunud keskusest – nii Paidest kui ka Säreverest. Kool on komplekteeritud õpetajate ja õpilastega. Investeeringute toel on oluliselt paranenud põllumajanduse valdkonna õppemateriaalne baas.

Õpilased ja raha

Õpilaste arvu dünaamika Järvamaa kutsehariduskeskuse kahes õppekohas on seotud nii erialade hetkepopulaarsuse kui ka õpikeskkonna olukorraga ning riigi kavandatavate koolituskohtadega.

Viimaste aastate jooksul on riik Järvamaa kutsehariduskeskuse eelkäijaid Türi tehnika- ja maamajanduskooli ning Paide kutsekeskkooli täiendavalt rahastanud, lisaks pälvis Türi kool Euroopa Liidu tõukefondidest umbes 70 miljonit krooni. Nii kujunes Särevere õppekohale mõningane eelis, mis mõjutab ka õppijate hoiakuid.

Olen väga rõõmus, et Särevere erialasid pole tabanud populaarsuse langus ja et need on jätkuvalt hästi komplekteeritud. Selline on olnud ka riigi eesmärk. Seoses Paide õppekoha peahoone remondiga õpib Säreveres ka osa endise Paide KKK õpilastest.
Kooli ootavad suured täiendavad investeeringud, mille kava on kinnitatud vastavalt koolide liitumisele eelnenud kokkuleppele.

Koolile eraldatud investeeringute rakendumisel tekib Paidesse ökonoomselt majandatav nüüdisaegne õpikeskkond, mille mõju õpilaste valikutele ja õppekoha mainele saab oodata alles kahe-kolme aasta pärast.
Selleks ajaks on kindlasti veelgi kasvanud täiskasvanute huvi oma oskusi kutsekoolis täiendada. Lisaks sellele jätkub õppebaaside arendamine ka Särevere õppekohas, mis jääb praeguseks kutsekoolides suhteliselt harva esineva põllumajandusliku õppe tõttu üheks eelisarendatavaks keskuseks kogu riigis.

Õpilaste väljalangevus on tõsine probleem kõikidele kutseõppeasutustele ja kooli juhtkond on koostanud tegevuskava, mille eesmärk on vähendada nende noorte hulka, kes õpingud Järvamaa kutsehariduskeskuses pooleli jätavad.

9. septembri seisuga on Järvamaa kutsehariduskeskus kulutanud kolmveerandi oma aastasest eelarvest, kuid ainuüksi sellest ei saa järeldada, et kooli on halvasti majandatud.
Tehtud kulutustest laekub koolile suur osa tagasi Euroopa Regionaalarengu Fondist, õpilaskodu toetusest ja majandustegevusest.

Järvamaa kutsehariduskeskuse juhtkond, nagu kõik teisedki riigile kuuluvad asutused, on koostanud kokkuhoiuplaani ning seda järgides tuleb kool praeguse eelarvega toime aasta lõpuni.
Üks kokkuhoiunäide on üldhariduslike ainete õpetamine korraga mitmele väiksele õppegrupile. Loodan, et majandusolude paranedes ei pruugi sellist tüüpi kokkuhoid igal juhul jätkuda.

Võrreldes kutseõppeasutustega, kus õppetöö toimub ühes asukohas, on Järvamaa kutsehariduskeskuse kulude jaotus mõneti erinev.
Ligi kolmandik kooli toetavast personalist täidab tööülesandeid mõlemas õppekohas, lisaks liiguvad õpilased ja õpetajad  iga päev kahe õppekoha vahel.
Muutused personalis

Kool on teadlikult valinud ametikohtade ülesannetepõhise moodustamise, vaid nii on võimalik tekitada ühtne ja sünergiline kool. Võrreldes niinimetatud töökohapõhise tööjaotusega annab see võimaluse hoida kokku töötasude arvel, samas on kulutused transpordile mõnevõrra suuremad.

Muudatused personalis on organisatsioonide ühinemise puhul paraku tavapärased. Kõrgema kvalifikatsiooniga pedagoogide antavate tundide arv ei ole vähenenud, liiati on mitmed neist asunud kooli juhtivametikohtadele.
Uued töötajad on valitud kõik avaliku konkursi korras, erand on siin vaid pearaamatupidaja ametikoha täitmine sihtotsinguga, kuid riigiasutuste raamatupidamist hästi tundva inimese leidmine on probleem paljudele koolidele.
Järvamaa kutsehariduskeskusel puudub kinnitatud arengukava, kuid praegu puudub see mitmel kutseõppeasutusel, sest septembrini oli koostamisel «Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2009–2013».

Sellega seoses soovitaski haridus- ja teadusministeerium ära oodata üldarengukava kinnitamise 11. septembril valitsuse poolt ning sellele tuginev kooli arengukava on seega võimalik kinnitada veel käesoleval aastal.
Haridus- ja teadusministeerium jälgib tähelepanelikult Järvamaa kutsehariduskeskuse juhtkonna tegevust ja koolis tehtavat.

Kui on tarvis, siis on ministeerium alati nõu ja jõuga abistamas. Olen kindel, et Järvamaa kutsehariduskeskusest kujuneb nüüdisaegne ja kvaliteetne kutseõppeasutus.
Tänan avaliku kirja autoreid mure tundmise ja tähelepanekute eest.