Kes tahab proovida, kuidas käib ravimiost digiretseptiga, peab minema Paide perearsti Ilme Lasti juurde ja seejärel Vee tänava apteeki, sest kui digiretsept kehtima hakkab, üleminekuaega ette nähtud pole.
Digiretsept tõrjub paberretsepti ajalukku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaal digiretsepti katsetuses osalevad Paide Vee tänava apteek ja Paide perearst Ilme Last on digiretseptide alusel ravimeid väljastanud juba kuu aega.
Üle-eestiline digiretsepti katsetus kestab aasta lõpuni, et võimalikke puudusi ja probleeme välja selgitada.
Andmed muutuvad virtuaalseks
Paide Vee tänava apteegi juhataja ja Eesti apteekrite liidu esimees Kai Kimmel selgitas, et kui praegu saab patsient arstilt ravimi paberretsepti, siis 1. jaanuarist 2010 peaks hakkama kehtima ainult digiretsept. «Samas pidi digiretsept kehtima hakkama juba kaks aastat tagasi, nii et ilmselt pole välistatud, et see lükkub veel edasi,» lausus ta.
Aga kui katsetusaeg on läbi, sisestavad kõik arstid patsiendi ravimid koos isikuandmetega üle-eestilise retseptikeskuse virtuaalkeskkonda.
Seejärel läheb inimene suvalisse apteeki, ütleb apteekrile, et tal on ravimid saada, ning esitab ID-kaardi, passi või juhiloa.
Apteeker, kes on registreeritud sotsiaalministeeriumi tervishoiuameti registrisse, siseneb oma ID-kaardiga retseptikeskusse, avab patsiendi registri ja näeb, millised rohud on välja kirjutatud. «Seejärel nõustame patsienti ja anname ravimid kätte vanaviisi,» ütles Kimmel.
Kõige rohkem muretseb Kimmel selle pärast, et mingit tagavaraväljapääsu pole ja kui uus süsteem käivitub, siis üleminekuaega, kus kehtivad nii paber- kui digiretsept, ette nähtud pole. «Retseptikeskusse hakkavad retsepte sisestama kõik Eesti arstid ja kõik 550 apteeki hakkavad sealt retsepte võtma,» selgitas ta. «On raske uskuda, et süsteem kohe ja tõrgeteta tööle hakkab.»
Problemaatiliseks võib Kimmeli meelest kujuneda veel teisele inimesele ravimi väljaostmine. Sel juhul läheb tarvis ostja isikut tõendavat dokumenti ja patsiendi isikukoodi.
Kui ostjal pole dokumenti kaasas või ei tea ta patsiendi isikukoodi, jääb ravim ostmata. «Apteeker ei saa aidata inimest, kellel pole kaasas isikut tõendavat dokumenti,» lisas Kimmel.
Võimaluse, et mõni lähedane patsiendi teadmata apteekrile tema isikukoodi ütleb ja saab nõnda teada, milliseid ravimeid patsient tarvitab ja mis haigust põeb, välistab asjaolu, et igast tegevusest jääb digilukku jälg. «Digitaalselt on näha, kes on ravimit välja ostmas käinud või patsiendi kohta infot otsinud,» selgitas Kimmel.
Võib valida privaatse retsepti
Teine viis takistada kõrvalistel inimestel retseptiteabele ligi pääseda, on võimalus muuta retsept privaatseks.
Kimmel selgitas, et kui arst retsepti välja kirjutab, võib patsient valida, kas ta soovib, et see oleks avalik ehk ravimit saavad välja osta ka teised inimesed, või tahab, et retsept oleks privaatne, mis tähendab, et ravimi saab välja osta üksnes tema.
Perearst Ilme Lasti patsiendid võivad soovi korral katsetuses osaleda. Last annab patsiendile küll tavalise paberretsepti, kuid selle ülaserva on märgitud D-täht, mis tähendab, et patsient peab apteeki minnes ette näitama nii isikut tõendava dokumendi kui ka paberretsepti.
Kui süsteem käivitub, pole patsiendil enam midagi näpu vahel. Kimmeli meelest võib see olla üks asjaolu, mis esialgu segadust tekitab, sest kui midagi kirjas pole, on kordusretsepti kasutajatel ehk keeruline meelde jätta, kas või millal tuleb minna järgmise ravimi järele.
Ilme Last siin suurt muret ei näe, sest tema kavatseb soovijatele sellegipoolest ravimid ja aja, millal neid osta, paberile üles märkida. Tema meelest on mõistlik ka teistel perearstidel vähemalt eakamatele tavalehel ravimiinfo välja printida.
Lasti tähelepanekut mööda on siiani inimeste reaktsioon olnud digiretsepti saades üsna üllatav. «On näiteks küsitud, kas peab ise apteeki ravimi järele minema,» meenutas ta.
Üldiselt on haigete suhtumine Lasti meelest pigem soosiv ja keegi pole digiretseptist keeldunud. «Haiged aitavad süsteemi testimisele kaasa, pakkudes, et kui vaja, lähevad ostavad ravimi Vee tänava apteegist,» lausus ta.
Last ütles, et haigele ei muutu muud, kui apteeki minnes tuleb isikut tõendav dokument kaasa võtta. «Lihtsamaks läheb nende elu, kellel on vaja kordusretsepti, sest digiretsepti puhul, kui patsient mulle helistab ja ma kirjutan retsepti välja, pole tarvis kohale tulla,» selgitas ta.
Seda, et inimesed hakkaksidki telefonitsi ravimit nõudma, Last ei usu, sest ravilugu on arstile kogu aeg näha. «Kui teen haigusloo arvutis lahti, näen, millal on vaja analüüse teha või patsient vastuvõtule kutsuda,» täpsustas ta.
Lasti meelest kaasneb digiretsepti kasutuselevõtuga ka ravi parem kvaliteet, sest nüüd on arstil kohe näha, kas ja millised rohud on patsient välja ostnud. «Mitut ravimit toodavad erinevad firmad ja seni ma ei teadnud, millise patsient ostis, aga nüüd hakkab mul ka sellest ülevaade olema,» ütles ta. Juhtunud on Lasti teada sedagi, et patsiendid on valetanud, et on mingit rohtu võtnud, digiloo puhul saab arst vähemalt seda jälgida, kas ravim on välja ostetud.
Plussina toob Last välja veel, et seda, millist ravimit inimene kasutab, näevad ka erakorralise meditsiini töötajad. «Kes digiloole juurde pääsevad, on kirjas meditsiiniseaduses, aga ükskõik, kes seda ka teeb, sellest jääb märk maha,» lisas ta.
Tarvis läheb harjumisaega
Kui tehnilised viperused välja arvata, võiks Lasti meelest digiretsepti jaanuarist juba kõigis apteekides kasutama hakata, aga kindlasti läheb tarvis üleminekuaega. «Peaks olema mingi periood, kus kehtivad nii paber- kui digiretsept, et haiged, arstid ja apteekrid saaksid sellega harjuda,» selgitas ta. «Oleks mõeldamatu lihtsalt ühel päeval uuele süsteemile ümber lülituda.»
Eesti haigekassa ravimipeaspetsialisti Erki Laidmäe ütlust mööda üleminekuaega ei tule. «Korraga mõlemat süsteemi kasutusse jätta pole võimalik,» lausus ta. «Harjuma saab digiretseptiga hakata juba praegu, see ei nõua patsiendilt muud, kui isikut tõendava dokumendi näitamist apteekrile.»
Vana ja uue süsteemi korraga kehtimine pole Laidmäe selgitusel võimalik sel põhjusel, et kaht süsteemi paralleelselt töös hoida on kallis ja töömahukas.
Laidmäe märkis, et erandkorras jääb paberretseptide koostamise võimalus alles näiteks koduvisiidi, elektrikatkestuse või muu erandjuhu korral.
Küsimusele, mis saab siis, kui elektriühendus peaks katkema, vastas Laidmäe, et elektrist oleme tänapäeval niigi sõltuvad ja selle puudumisel jääb palju muidki asju tegemata. «Õnneks on elektrikatkestused tänapäeval üha harvem nähtus,» lisas ta.
TEAVE
Digiretsept on arsti välja kirjutatud elektrooniline retsept, millele apteek pääseb ligi, kui pöördub sinna oma isikut tõendava dokumendiga.
Isikut tõendava dokumendi alusel on võimalik retseptiravimit osta kõigist Eesti apteekidest. Arstil võimaldab digiretsept saada tagasisidet ravimi väljaostu kohta.
Retsepti väljakirjutamisel on patsiendil valida, kas tema retseptid on avalikud (retsepti saavad välja osta kõik, kel retsepti omanik on palunud seda teha, ning teavad tema isikukoodi, nime ja väljaostetava ravimi nimetust), kättesaadavad patsiendi digiloos volitatud isikutele või privaatsed (retsepti saab välja osta ainult patsient). Retseptiravimi müügil kontrollitakse ja fikseeritakse väljaostja isikuandmed.
Allikas: Eesti e-tervise sihtasutus