Venemaa ja Hiina odavad marjad on astelpajumarja hinna alla löönud ja Skandinaavia turu eestlastelt üle võtnud. Siinsed marjakasvatajad peavad toodangu ära tarbima või töötlejaks hakkama.
Astelpajukasvatajad jäid marjamüügiga hätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Imavere vallas Laanejaagu talus on astelpaju all natuke üle hektari ja marju tuleb sealt peremees Jüri Laarma hinnangul tänavu umbes neli tonni. Mis nendega peale hakata, Laarma veel ei tea.
Laarma tunnistas, et tulundusühistust A-Mari, kes kümme aastat tagasi istikuid müüs ja lubas ka marjad ära müüa, pole enam midagi kuulda.
Vaid oma pere ja tuttavate tarbeks korjab marju tänavu Suurpalu küla Mõistla talu, kus on marjade säilitamiseks külmkamber.
Seda, kas tänavu marju ka tööstuse tarbeks kokku ostetakse ja mis hinnaga, pole Aasna uurinudki. «Kui A-Mari istikuid müüs, lubas pudrumägesid, saagi üles osta ja turustada, aga nüüd vaadaku igaüks ise, kuidas marjadest lahti saab,» ütles ta.
Tulundusühistu Agroberry ja osaühingu Berry Farming juhatuste liige Aare Miller on seda meelt, et Eesti tootjad peaksid turul konkureerimiseks suutma marja odavamalt toota. «Eelmisel suvel teadsime veel, et nõudlus on suur, aga siis hakkasid lätlased ja leedukad pakkuma Venemaalt, Ukrainast ja Hiinast kokku ostetud odavat marja ja solkisid sellega Skandinaavia turu ära,» selgitas ta.
KOMMENTAAR
Tiiu Lunts
Paide Maksimarketi juhataja
Meil on müügil astelpajuliköör, -moos, -toormahl, astelpajusai ja -sepik, näovesi ja kehakreem – kõik Eesti tooted.
Ostukorvi need sagedasti ei satu. Tegu pole odavate toodetega, samas ei ole hind ka nii kõrge, et peaks ostmata jätma. Pigem on asi selles, et inimesed ei tea, kui väärtuslik on astelpajumari. Toormahl pole kindlasti kallis ja tootjad võiksid inimesi rohkem üles kutsuda seda tarbima.