Aiasaaduste säilitamiseks on hea koht kelder, mille panipaiku tuleb nagu külmkappigi enne moosipurkide, õunte või kartulite hoiule panekut puhastada.
Tublis kodus püsib kelder korras
Ehitusmaterjalide poe K-Rauta konsultant Raido Metsa tuletas meelde, et iga kelder vajab aeg-ajalt põhjalikku puhastust. «Et niiske kelder on hallitusele ja bakteritele soodne elupaik, tuleb enne aiasaaduste ladustamist ruum korralikult puhastada ja desinfitseerida,» lausus ta.
Keldris peab valitsema kord
Selleks soovitas Metsa mitut võimalust. Kõige lihtsam on tema hinnangul osta universaalne desinfitseerimisvahend ning ruum korrapäraselt ja hoolikalt üle käia. «Tähelepanu pöörake ka keldri puitdetailidele – kui nendele on tekkinud seenhaigusi või hallitust, korrastage need või vahetage välja,» õpetas ta.
Teise võimalusena nimetas Metsa keldri desinfitseerimist klassikalisel meetodil, mis annab hea tulemuse kogu talveks. «Selleks tuleb elamust eraldi seisev kelder aegsasti enne saagi ladustamist desinfitseerida väävlisuitsuga ning paar nädalat enne saagi ladustamist ruum veel kustutatud lubja ja vaskvitrioli lahusega töödelda,» selgitas ta.
Selleks et moosid ja ubinad keldrisse ära mahutada, soovitas Metsa luua kord. Kui vanad riiulid on loogilise paigutusega ja puitosad pole seenhaiguste kahjustatud või metall roostetanud, võib neid pärast puhastamist rahumeeli edasi kasutada. «Kui kelder meenutab sõjaaegset pommiladu ja rikub nii silma kui ka sanitaarnõudeid, paigutage uued riiulisüsteemid,» lausus ta.
Riiulisüsteeme on saada kahesuguseid: statsionaarsed seina külge kinnitatavad ja teisaldatavad riiulid. Kui keldris on koht, kust riiuleid pole kavas liigutada, on Metsa meelest mõistlik valik seina külge kinnitatav riiulisüsteem.
Kui keldris on aeg-ajalt tarvis teha ruumi või riiuleid liigutada, on teisaldatav riiul mugavam. Nii seina- kui teisaldatavat riiulit on kerge kokku panna ja paigaldada. «Kes saab hakkama puurimise ja tüübli paigaldusega, see saab ka riiuli püsti,» lausus Metsa.
Väätsal elav Miia Rubis on oma keldriga rahul. «See on selline klassikaline kelder, kus talvel on soe ja suvel jahe,» sõnas ta.
Keldri puhastamisega tegeleb Rubis tavaliselt sügisel. «Enne, kui hakkan uut kraami sisse viima, tassin vana prügi ikka välja,» ütles ta.
Äädikas aitab hallituse vastu
Suurema puhastamisega pole Rubis pidanud vaeva nägema. Küll meenus Rubisele aasta, kui keldris hakkas puidust riiulitele valge hallitus tekkima. «Siis ma lihtsalt pritsisin hallitust äädikaga ja see kadus ära ega ole pärast enam tagasi tulnud,» lausus ta.
Millest hallitus tookord tekkis, ei tea Rubis siiani, kuid oletab, et võib-olla andsid põhjust juurviljad. Muidu on Rubisel kolmeosaline kelder, kus ta köögivilju, õunu ja hoidiseid säilitab eraldi ruumides, tookord pani ta kartulid koos moosipurkidega samasse ruumi. «Kui teen kõik reeglite järgi: kuumutan purgid ja keedan kaaned, siis keldri pärast küll ükski moos hallitama läinud pole,» ütles ta.
Paidelane Milvi Alev, kes Paide Kreisilinnapäeva konkursil «Südasuve moos» kolmandale kohale tuli, sai sel sügisel peaaegu täitsa uue keldri. «Meil oli kanalisatsiooni ja vee sissepanek majja ning et üks toru tuli läbi keldrilae, tegime keldri täiesti tühjaks,» selgitas ta.
Nüüd seisavad Alevi moosipurgid uutel metallriiulitel ja kartulid uues, äsja ostetud kartulisalves. Varem olid Alevi hoidised puitriiulitel, purkide all vanad vaksturibad. «Igal sügisel siis ikka vahetasin neid,» sõnas ta.
Heameelt tunneb Alev selle üle, et ka keldri põrand sai uue katte. «See on asfaldilaadne kate, mida õuegi pannakse,» täpsustas ta.
Enne oli keldris muldpõrand, mis õhkas niiskust, aga nüüd seda muret enam ei ole.
Kõige tähtsam ongi Alevi ütlust mööda jälgida, et kelder ülearu niiske ei oleks. «Siis säilivad hästi nii hoidised kui juurviljad,» ütles Alev.