Alkoholivabadest valgetest tsoonidest

Lauri Beekmann Foto: AFP / Scanpix

Lauri Beekmann

Eesti karskusliidu esimees

Tervise Arengu Instituudi kampaania «Palju sina jood» innustab inimesi mõtlema, kas nende senised joomisharjumused eeldavad ehk muutmist.
 Arvestades eestlaste joomist, oleks suur saavutus, kui iga inimene selle kampaania ajendil kas või korraks küsiks endalt, kas tema joob ehk liiga palju. Väga paljude joomine on ju kinni mõtlemises või ehk oleks õigem öelda – mõtlematuses.

Vaatamata kampaania korraldajate hoolikale sõnakasutusele, on võimalik, et paljud inimesed järeldavad edastatud sõnumist, et lubatud kogused on järelikult igati ohutud või lausa soovituslikud.
Tegelikult ei saa teaduslikul alusel öelda ühegi alkoholikoguse kohta, et sellega ei kaasneks mingeid riske.

Alkohol on kantserogeenne aine. Aasta algul Suurbritannias avaldatud pikaajaline uurimus tõi välja, et iga päev ka ühe alkoholiühiku tarvitavatel naistel kasvab erinevate vähkide risk, esmajoones just rinnavähi risk.
Alkoholiga on seostatav umbes 13% naiste põetud vähkidest. Naistel, kellel on soodumus põdeda  rinnavähki, soovitavad teadlased alkoholist täielikult hoiduda.

Alkoholiprobleemide ennetuses nimetatakse neid teatud valdkondi valgeteks tsoonideks, mis mõtteliselt viitavad alkoholivabadele tahkudele meie elus.
Siia alla käib kindlasti kogu lapsesaamise aeg. Mitu läänemaailma riiki soovitab ametlikult, et rasedaks jääda plaanivad naised hoiduksid täielikult alkoholist.

Fetaalne alkoholisündroom on mentaalse taandarengu juhtiv põhjus lääne tsivilisatsioonis. Kahjustussümptomid ilmnevad enamasti hilisemas eas madala IQ, aeglase arengu, käitumishäirete, õpiraskustena.
Kusjuures on oluline mõista, et alkoholist põhjustatud sünnidefektid on täielikult ennetatavad alkoholist täieliku hoidumise teel.

Peaksime arenema ühiskonna poole, mis peab loomulikuks, et lastega kodud on sellised  valged  tsoonid, milles laps on kaitstud igasuguse alkoholitarvitamisega kaasneva kahju eest.
Tegelikkus on see, et ametlike arvude kohaselt elab Euroopa Liidus umbes üheksa miljonit last perekonnas, kus on alkoholiprobleem.

Väidaksin, et meie tulevaste põlvkondade suhtumine alkoholi ei muutu enne, kui muutuvad igapäevased kodused sõnumid.
Ühiskond, kus sünnipäevadel, jõulude ajal ja vabariigi aastapäeval on «püha kohustus» pokaale kokku lüüa, kasvatab üles uue põlvkonna, kes 20 aasta pärast imestab, «kas me siis tõesti joome 12 liitrit alkoholi elaniku kohta?».

Alkoholivaba peab olema muidugi kogu liiklussüsteem. Euroopa alkoholistrateegia teatab, et 112 uurimuse läbivaatamine andis olulisi tõendeid, et juhtimisvõime hakkab vähenema kohe, kui alkoholi kontsentratsioon veres on üle nulli.

Alkoholi suhtes peaks kehtima nulltolerants ka töökeskkonnas, mille vastu eksimine toob teatud elukutsete puhul kaasa tööõnnetusi ja surmasid ning vähendab oluliselt konkurentsivõimet ja produktiivsust.
Arvestades praeguse majandusolukorraga, rõhutan, et alkoholi suhtes peaks ettevaatlik olema ka iga töö kaotanud ning sellest tulenevalt erakordset stressi põdev inimene.

Alkoholi ja stressi koosmõju võib riske mitmekordistada ning probleemid ainult suurenevad. Ükski probleem ei leia lahendust alkoholi abil.
Meie seadused kinnitavad, et alaealine ei tohi alkoholi tarvitada, osta ega omada. Seaduse eesmärk on kaitsta noori ajal, mil nende organism on alles arenemas.
Noor, kes alustab joomist enne 14. eluaastat, omab 12kordset riski saada edaspidises elus vigastusi, võrdluses nendega, kes alustavad joomist pärast 21. eluaastat.

Selles kontekstis on raske mõista sallivat suhtumist, mida väljendatakse, öeldes, et noorus ongi ju kõige proovimise ja sarvede mahajooksmise aeg. Noorus peaks olema inimese võimaluste ülesehitamise, aga mitte nende lammutamise aeg.

Alkohol on kantserogeenne, sõltuvust tekitav närvimürk ja loote väärarenguid põhjustav aine. Kui  teete otsuseid alkoholi tarvitamise suhtes, hinnake seda ainet sellena, mis ta on, ja kaaluge olukorda, milles viibite.