/nginx/o/2009/12/02/276073t1h5248.jpg)
Aasta kõige pimedamal ajal, kui päikesepaistet jagub ainult lõunamaal, võib broneerida pileti Egiptuse lennukile, näha välja kahvatuvalge või otsida päevitust solaariumist.
Solaariumiga tuleb olla ettevaatlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa haigla nahaarst Ester Kais selgitab Järva Teatajale, miks tasub solaariumi iga hinna eest vältida.
Päevitamisel mõjutavad nahka ultraviolettkiirgusest tulevad UVA- ja UVB-kiired. Päikesekiirguse toimel tekib päevitus ja naha pealmise kihi paksenemine, leiab aset ka D-vitamiini süntees ja esineb immunoloogilisi muutusi. «Naha pealmise kihi paksenemine tekib tavaliselt neil, kes on väga palju päikese käes, näiteks põllumeestel,» sõnas Kais.
Kõige tähtsam vahetu ultraviolettkiirguse toimele järgnev muutus on naha punetus, mis tekib algul kõigil mõne tunni kuni päeva jooksul. «See kaob 72 tunni möödudes,» lisas Kais.
Kõige rohkem tekitab punetust UVB-kiirte osa. UVB positiivne efekt on päevituse kujunemine ja naha sarvkihi paksenemine.
Pigmenteerumise puhul eristatakse kaht järku. «Kiire päevitus ehk naha tumenemine ja hiline päevitus, mis algab kaks kuni kolm päeva pärast UVB ja UVA toimet, on kõige intensiivsem nelja kuni kümne päeva möödudes, kestab keskelt läbi 30 päeva,» selgitas Kais.
Solaariumis kasutatakse Kaisi teada UVA-kiirgust. «Et solaariumis on UVA-kiirgust väga suures doosis, võib seegi anda pisut punetust ja pigmenti,» ütles ta.
Kuigi UVA-kiired annavad vähem punetust, naha pealmine kiht ei paksene ega teki nahale ohtlike kiirte eest mingit kaitset ning kiiresti võivad tekkida nahakahjustused. «UVA toimel tekib pigment ainult naha pealmises kihis,» lisas Kais.