Kõik Eesti korteriühistute liidupäeval, 30. novembril tehtud otsused on õigustühised, sest osalema ei kutsutud volinikke kõigist maakondadest.
Hammasrattad võimul ja puukruvid kodudes
Eva Sidron
üks väga paljudest koduomanikest, EKÜLi nõukogu liige
Kunagi ehitas mees vesiveski. Rauda küll tundis, kuid hammasratta vormimise kunsti veel mitte. Tegi siis osad kõvast puust. Veski jahvatas jahu ja kruupi, veskimees elatas end ära.
Mõistujutt aitab võrrelda
Tegi rõõmuga jahu teistele külameestele. Puust, kõvast küll, aga siiski puust, hammasrattad kulusid läbi ja veski ei jahvatanud enam. «Vaja on raudseid rattaid,» õpetas mees, kes oli linnas käinud ja rattaid näinud. Saigi veskimees rattad jõukamalt, kes mõistis neid valmistada ja rasket raha nõuda, kavala lepingu tegi selleks ka.
Aga veskimees jäi talle võlgu. Võla ketteks võttis lõpuks targem ja kavalam talt veski, mida oli veskimees lootnud pärandada lastele.
Milleks see mõistujutt, küsite? Lihtne võrdlus praegusajaga. Eestis on inimesed, kellel on vara. Kõigub vara hind küll majanduskriiside ja kinnisvarabuumi tõmbetuultes, aga on tal suuremgi väärtus: olla kümnetele tuhandetele kodu. Eelmise sajandi viimasel aastakümnel saime oma kodu omanikeks. Kas oskame seda olla?
Turumajanduse reegel on: ole kärmas ja kaval, kasuta võimalust ja ära hooli sellest, kas seadusetäht sinu mõttele toeks on või mitte. Tee oma seadus, mida nõrgem ja rumalam sinisilmselt uskuma jääb.
Üle Eesti on tuhandeid maju, kus elab kümneid tuhandeid inimesi, kes ei tea midagi kirjutamata tavadest, veel vähem kirjapandud seadustest.
Võtke üks käputäis heauskseid, rääkige neile mesijuttu ja maalige pilt helgest tulevikust, kui nad oma käe lepingule alla panevad.
Lisaks tuleb neil seda teha kähku, sest muidu kell kukub ja midagi pole parata – jääme helgest tulevikust ilma.« Me teeme seda ju teie heaks, teie pärast ja teie kasuks,» ütlevad nad.« Aga teie enda raha eest, sest meie oskame ja teame.» Te maksategi ja ikka topelt.
Seadusesäte ütleb küll nii, aga nemad teevad asja naa. Keegi ei vaidle vastu ja asi lähebki korda.
Kas nad sealjuures teavadki, mis seadusesäte kirjutab? Paistab, et mitte.
Kõigile annavad kõva häälega teada, et ongi nüüd võimul. Ülejäänud lasevad kõrvakesed lonti ja kummardavad maani kiirema, kavalama, aga seadusetu võimu ees.
Ja ongi asi tehtud – käputäie sinisilmsete abil, nende kätega kirjutatud protokollide, nende poolt hääletatud otsustega, nende kiidulaulu saatel. Ikka meie kõigi heaks ja meie helge tuleviku nimel ja endi raha eest. Ühe päevaga.
Mõelge sellele, Eesti korteriühistute liidu liikmed üle Eesti. See pikk jutt ongi meie katusorganisatsioonist. Kas leiate üles selle koha, kus müts üle silmade tõmmati? Lugege seadusest välja, mis õigused on meil teistel selle käputäie kõrval, kes aitasid kiiremal ja kavalamal, aga sealjuures seaduseväänajal võimule tulla. Ta on kõigile sellest kõva häälega teada andnud, sest liikmed on nii tahtnud. Kas ikka kõik liikmed?
Kes selle seadusetu tegevuse eest vastutab? Ikka need, kelle kätega otsused tehti. Kindlasti mitte need, kes juhuslikult olid ka kohal ja ennast valida lasid, sest liikmed on nii tahtnud. Kas tahategi seadusevastase tegevuse eest vastutada, otsustajad?
Kutsun teid üles koguma allkirju 30. novembri liidupäeva otsuste õigustühiseks kuulutamise poolt. Ka neid, kes selle otsuse tegid. Siin on teie võimalus viga parandada.
Liidu põhikirja järgi ja kehtiva seaduse alusel on liidupäeva otsused õigustühised, kui sellest pole teavitatud kõiki liikmeid ja piirkonnas pole olnud eelnevalt liikmete koosolekuid, kus liikmed valivad enda hulgast liidupäevale volinikke.
EKÜL kodulehel nimetavad 30. novembril Liidupäeval valitud isikud ennast nõukoguks ja juhatuseks ja saadavad endi nime all liikmetele välja infokirju, käske, korraldusi ning levitavad sõnas ja pildis meedias laimu.
30. novembri liidupäevale pole meie maakond volinikke valinud. Meie volinike liidupäev seisab alles ees.
Minu telefoninumbri ja e-aadressi saate Järva Teataja toimetusest.