Kas, millal ja keda vaktsineerida

Eero Merilind Foto: AFP / Scanpix

Eero Merilind

perearst

Eelmise aasta sügisel ka Eestis ringlema hakanud seagripi viirus on tekitanud laineid meedias, põhjustanud probleeme vaktsiinitootjatele, riigiametnikele ning sotsiaalministrile. Süüdistusi on olnud seinast seina: kes kaebas selle üle, et vaktsiini ostmine on mõttetu tegevus, kes selle üle, et vaktsiin jõudis Eestisse liiga hilja. Diskussioonidest puudu jäi arutelu, missugune on riigi ja meedia osa samasuguste olukordade kordumise puhul.

Gripi vastu tasub
end kaitsesüstida

Gripp on äge viirushaigus, mida tekitavad ortomükso­viiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused.
Gripi tundemärgid on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil.

Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.
Tervisele ohtlikud ongi kopsupõletikud, krooniliste kopsuhaiguste ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ägenemised. Teiste viiruste korral on surmaga lõppevaid tüsistusi oluliselt vähem. Eestis on seagripp nõudnud ka juba ohvreid.
Meedia osa antud teema käsitlemisel peaks olema delikaatne, kerge on tekitada paanikat, kuid oluliselt raskem on olla objektiivne.

Vaktsineerimise puhul on lihtne arutada teemal, kas inimesi tuleks vaktsineerida või mitte. Huvitav oli jälgida ka riigi käitumist vaktsineerimise korraldamisel.
Esialgne passiivne suhtumine muutus kohe, kui meedia muutus agressiivseks. Riigi reservidest leiti raha ja telliti vaktsiin riskirühmadele. Kahjuks või õnneks langes vaktsiini jõudmine Eestisse ja tegeliku vaktsineerimise algus pühade aega, mil inimestel on olulisemad muud eelistused.

Arstina on oluline mainida, et kui haiguse vastu on võimalik ennast kaitsta, tuleks seda võimalust kasutada.
Tegemist pole ravimifirmade survega arstidele, vaid ikkagi meditsiiniliselt tõendatud lähenemisega. Gripivaktsiini süstimise järel tekivad organismis kaitsekehad kahe nädalaga ja selle mõju kestab kuni aasta.

Teine gripilaine on tulekul

Tavaliselt on viirushaigustel jaanuaris-veebruaris olemas nn teine haigestumislaine ja jaanuari algul tehtav vaktsineerimine aitaks vältida haigestumist grippi.
Piiratud ressursi tingimustes soovitatakse riiklikult vaktsineerida riskirühma inimesi. Hooliv riik vaktsineerib (loe: kaitseb) kõiki oma elanikke.

Seega riik on teinud endast olenevalt kõik: vaktsiin on tellitud, kohale toimetatud, arstid on töökorraldust muutnud, et kõiki soovijaid kaitsesüstida, meedia jagab infot tasakaalustatult ja objektiivselt.
Arstina soovitan kaaluda oma terviseriske ja pidada nõu eelkõige meedikutega, kas ennast vaktsineerida või mitte. Praegu selleks võimalusi ja vaktsiin Eestis olemas.