Jaanuarist kehtima hakanud digiretsepti häired infosüsteemides on põhjustanud apteekides palju pingeid ja rahulolematust. Apteekrid ei usu, et kaks kuud üleminekuks on küllalt.
Üleminek digiretseptile kulgeb vaevaliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta algusest võeti üle Eesti kasutusele digiretsept, kuid 28. veebruarini kestva üleminekuaja jooksul saab apteek ravimeid väljastada nii paber- kui ka digiretsepti alusel.
Türi apteegi juhataja Anneli Simson ütles, et jaanuari kaks esimest nädalat olid apteegile närvilised. «Kui mõtlen sellele, mis oleks võinud juhtuda siis, kui oleks läinud nii, nagu algul lubati, et 1. jaanuarist kehtib üksnes digiretsept, oleks see võrdunud katastroofiga,» lausus ta.
Häired jätavad rohust ilma
Häirete tõttu IT-süsteemides jäid Simsoni ütlust mööda rohust ilma paljud. «Üks Oisu inimene käis Paides silmaarsti juures, kes kirjutas talle digiretsepti, kuid kahjuks oli sel päeval kogu süsteem maas,» lausus ta. «Haige käis läbi kõik Paide apteegid, kõik Türi apteegid, kuid et ta ei mäletanud ravimi nime ning arstiga me ühendust ei saanud, pidi ta ilma ravimita koju tagasi sõitma.»
Põhiprobleem ongi Simsoni ütlust mööda halb ühendus retseptikeskusega. «Kui ühendust retseptikeskusega pole, siis apteeker ei näe, mis rohud patsiendile kirjutatud on, ja müügitehing jääb ära,» selgitas ta.
Esimestel digiretsepti kasutusnädalatel juhtus selliseidki päevi, kus tuli ühenduse saamiseks pärast igat müüki arvuti taaskäivitada. «Kästi proovida ikka uuesti ja uuesti, inimesed teisel pool letti olid muidugi pahased apteekri peale, kes rohtu ei andnud,» meenutas Simson.
Algul oli probleem ka, et pärast ravimi müüki ei kustunud see retseptikeskusest ära. «Kui inimene oleks läinud järgmisse apteeki, oleks ta saanud rohtu uuesti osta,» ütles Simson.
Paide Vee tänava apteegi juhataja ja Eesti apteekrite liidu esimees Kai Kimmel ütles, et apteeker on digiretsepti muredes täiesti üksi.
Kimmel selgitas, et probleemide korral peaks apteeker võtma ühendust haigekassa juures tegutsevate operaatoritega. «Kuid operaatoreid on kuus, apteeke 500 ja retseptikirjutajaid arste üle 4300,» ütles ta.
Kimmel märkis, et teine võimalus on pöörduda apteegi programmide autori poole, kuid ka nemad on koormatud ja parimal juhul saab abi alles õhtul.
Et ostjat ravimita minema saatma ei peaks, on apteekrid võimalusi välja mõelnud.
Kimmel ütles, et kui ilmneb, et retsept on vigane või ühendus sootuks puudub, on ta helistanud patsiendi arstile, kurtnud mure ära, palunud arstil uus digiretsept sisestada või telefoni teel ette kanda, mis ravimit, millises annuses müüma peaks.
Paide linna inimesi on apteek saatnud arsti juurde tagasi paberretsepti küsima. «Ühel hommikul kella kaheksa ajal oli mul inimene rohtu tahtmas, aga paraku ei hakanud programm tööle,» meenutas Kimmel. «Ta teadis, mis rohtu kui palju tal vaja on ja kuidas seda võtta, küsisime tema andmed ja lihtsalt teda usaldades müüsime talle ravimi.»
Hiljem hakkas süsteem tööle ja oli näha, et ravim oli tõepoolest sellele inimesele kirjutatud. Kaks kuud on Kimmeli hinnangul üleminekuks liiga lühike aeg. «Minul küll usku pole, et see kahe kuuga tööle hakkab,» lisas ta.
Kimmeli selgitust mööda on süsteem nõrk selle poolest, et arstid ei näe, milliseid ravimeid apteekides saada on, nad näevad, millised 30 000 ravimit Eestis registreeritud on.
Paide perearst Ilme Last selgitas, et kui ta kirjutab patsiendile 56 tabletti, aga müügil on 60tabletine karp, siis apteeker seda müüa ei saa.
Selgunud vead on
parandamata
Selle ja paljude teiste vigade tõttu eelistab Last kirjutada retsepte paberile. Et Last on osalenud digiretsepti katsetamises juba septembrist, on ta probleemidega hästi kursis. «Need vead, mis toona selgusid, on siiamaani kõrvaldamata,» ütles ta nördinult.
Last ütles, et kuni olukord ei parane, kirjutab tema digiretsepte nii vähe kui võimalik. «Kui küsimus on väikeste laste ravis, siis me ei saa viivitada ja oodata, et inimene tuleks järgmisel päeval arstilt uut retsepti küsima,» põhjendas ta.
Et oktoobris edastatud vigu seni parandatud pole, on Lasti meelest ka väheusutav, et digiretsepti süsteem võiks tõrgeteta 1. märtsil täies mahus käivituda.
Imavere perearst Rutt Luha ütles, et kirjutab juba praegu enamik retsepte digikujul ja kasutab paberretsepte vaid koduvisiitidel. Suuri muresid pole ja põhjust kurta ta ei näe. «Hästi meeldib süsteem neile vanematele inimestele, kelle lapsed elavad linnas, sest nad saavad lasta neil rohud ära osta, ilma et peaksid hakkama neile retsepti saatma,» lausus ta.
Luha tunnistas, apteekride elu on digiretsept ilmselt keerulisemaks muutnud, kuid loodab siiski, et tõrked peagi kõrvaldatakse ja süsteem korralikult käivitub. «Ma arvan, et see on hea idee ja varsti on inimesed uuega harjunud nii, et ei mäletagi, et kunagi oli retsept paberil,» ütles ta.