/nginx/o/2010/02/05/307616t1h58a2.jpg)
Järjekordne kuu on möödas ja taas aeg Indiast pajatada. Seekord on jutustada palju, sest kuu aja jooksul oleme metsikult reisinud ja põnevaid kohti näinud.
India pakub rännuhuvilistele puutumatut loodust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Taavi Indiasse naasmist ja ka Lenna äraootamist liikusime Palolemist edasi. Mina olin seal olnud kaks ja pool kuud ning hing ihaldas näha midagi muud, midagi uut ja põnevat.
Pakkisime seljakotid ja suundusime Gokarnasse, pühasse linna Karnataka osariigis. Jõudsime vastu ööd Paradiisi randa ja vastuvõtt polnud soe: kogu selles imetillukeses rannas oli vaba kaks hütti, millest meie Taaviga saime eriti nigela.
Õhku ahmima paneb Hampi
Nimelt oli kogu hütt tehtud kuivanud palmilehtedest, põrand oli kivist ja ainuke «mööbel» toas oli kivist voodi, mille peale oli laotatud üks päevi (tegelikult isegi aastaid) näinud madrats.
Lisaks ei käinud uks kinni ja elektri asemel tuli kasutada küünlaid. Asja tegi veel õnnetumaks algav torm, mis jälle tõi meile tugeva tuule ja vihmasaju (mille tõttu pidime toas olema pimeduses, sest lagi lasi läbi ja kustutas küünlaid).
Ebameeldivale ööle vaatamata oli linn ise ilus – igal sammul tundsin selle linna pühadust. Kaunis väike linnake, mis on täielikult taimetoiduline ja alkoholita (siiski leidub bussijaama taga väike kiosk alkoholiga) ning kus saab ka ilusaid tube.
Gokarnal on oma rand, kuid lähedal on palju tuntumad Om, Kudli ja Paradiisi rand. Soovitan kohta külastada, kuid pikemalt jääge hoopis Hampisse.
Pärast mõnda päeva Gokarnas võtsime bussi ja sõitsime kümme tundi Hampisse, järgmisse pühasse linna Indias.
Kui Gokarnas võlus mind linna pühadus, siis Hampis ei jää märkamata meeletud kivimäed ja varemed, mis panevad õhku ahmides imestama, kuidas need sinna saanud on.
Ronides rohkem kui 500 trepiastmest üles Ahvitemplisse, jäid kõik mu sõnad kurku kinni ja tähelepanu jätkus vaid silmapiirini ulatuvate kivimägede imetlemiseks.
Meeletult kaunis – suured ja tihti kummaliste kujudega kivid üksteise peal, moodustades taevasse kõrguvaid mägesid.
Neid kaunistasid palvetavad inimesed ja kivilt kivile hüppavad ahvid. Peaaegu igat kivirahnu vaadates oli tunne, nagu oleks keegi kivid üksteise peale laotanud. «Sürr!» ütleksid tänapäeva noored.
Jõgi jagab Hampi kaheks: üks ja teine pool jõge, millest ühel pool on rohkem varemeid ja vanu templeid, aga teiselt poolt leiate odavamaid restorane ja linna pikemaks elama jäänud turiste.
Jõgedel näeb tuhandeid paate
Kui aeg kannatab, soovitan sõita Hampi linnast umbes seitsme kilomeetri kaugusel asuva järve äärde ja ööbida umbes 250 ruupia eest Wispering Rock’si majutuskohas.
Pilt, mis sealt avaneb, on jahmatav: kristallselge vesi keset kivimägesid, ei inimesi, ei autolärmi, lihtsalt puhas ja puutumatu loodus.
Kuigi India on räpane, on tal pakkuda ka palju ilusat loodust. Hampist vahepeatusega Bangalores suundusime edasi Keralasse.
Kaks päeva olime Kochinis, mis on kaunis, aga kallis linn. Seejärel suundusime Alleppeysse (Allapuzhasse), kust võtsime paatmajaristluse.
Kerala sisevetele paatmajaga minek on arvatavasti kogu reisi üks kalleimaid väljaminekuid, kuid ettevõtmine on seda väärt.
Te saate paadi koos koka ja kahe tüürimehega, te saate mitu korda päevas süüa, lisaks suupisteid ja mineraalvett, rääkimata kaunist ja vaiksest loodusest, mida siseveed pakuvad.
Kui varem mainisin puutumatut loodust, siis siseveed on küll imekaunid, aga inimestest tulvil. Jõgedel, kanalitel ja suurel järvel oli näha tuhandeid erineva suurusega paatmaju, lisaks kanuusid ja kohalikke sõiduvahendeid, millele ma ei oskagi nime anda.
Siiski oli kõrvu paitav vaikus hea ja vaatepilt ilus: rahulikku järve ja jõgesid ümbritsesid kõrged palmipuud ning veepiirist madalamal olevad viljapõllud, taevas triivisid üksikud valged pilvetupsud ja päike säras nagu peaaegu igal päeval Indias.
Paatmajaristlust on võimalik võtta nii ühe- kui ka kahepäevaseid. Meie olime ühe öö ja oleksime tegelikult soovinud olla isegi kauem.
Kahjuks on meil tuli natuke takus, sest saime hindu pulmakutse, seetõttu oli Keralas veedetud aeg väga limiteeritud. Uhkest mitmepäevasest ligi tuhande külalisega pulmast järgmine kord!