Midagi pole muutunud

Aivo Toomistu Foto: Andrus Eesmaa

Aivo Toomistu

Paide linnavolikogu aseesimees, Keskerakond

Küllap soovisime uut aastat vastu võttes, et ehk hakkab elu paranema. Paraku on palgakärped või koondamised jätkuvalt igapäevanähtus.

Ligi aasta tagasi kirjutasin Järva Teatajas, et töötus kasvas kuuga 19,6 protsenti. (JT 24.03.09). Mais kirjutasin, et ainuüksi Tallinnas registreerib end töötuks üle poole tuhande inimese nädalas. Toimetulekutoetust makstakse võrreldes aasta taguse ajaga üle 2,5 korra rohkem. Kaua võib või kaua raha jätkub. (JT 26.05.09).
Nüüd on ligi aasta öeldust möödas ja mis on muutunud.
Ainuüksi Tallinnas võeti jaanuari viimasel nädalal arvele 612 uut töötut. Kasv üheksa kuu taguse ajaga 61%! Toimetulekutoetust maksti jaanuaris 3,2 korda rohkem kui aasta tagasi.

Kõige rohkem (4,4 korda) suurenes toimetulekutoetust saavate töötute arv. Mitte midagi pole muutunud. Arvud näitavad, et üha hullemaks läheb.

Andekaid lapsi tuleb märgata

Paides oli 31. jaanuari andmetel 671 registreeritud töötut. Lisaks pikaaegsed töötud, kes on töötukassa orbiidist juba välja langenud, ja need, kes pole end veel registreerinud või ei kavatsegi seda mingitel põhjustel teha.
Kui võrrelda Paide töötute arvu Tallinna Haabersti linnaosa töötute arvuga, siis elanike arvu erinevat suurust arvestades on töötute arvu proportsioonid omavahel paigas.

Samas kui Haaberstis on toimetulekutoetust saavaid lapsi 74 (elanikke 41 113), siis arvestades elanike arvu suhet peaks Paides (elanikke 9108) olema neid lapsi vaid 16.
1. veebruari andmetel saab Paides toimetulekutoetust 95 last ehk ligi kuus korda rohkem, kui võiks (?) minu näite puhul olla. Miks nii palju?
Need 95 last või õigemini nende vanemad saavad arvestada väljaminekuteks lapse kohta koos igakuise lapsetoetusega vaid 800 krooniga kuus.

Kuidas sellistes tingimustes on võimalik lapsele lubada osalemist tasulises huviringis või anda talle taskuraha?
Aga kui tegemist on andeka lapsega muusikas, kunstis või tantsus? Arvan, et selliste laste kohta peab jõudma kohe teave linnavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni, ehk saame aidata.
Paraku on linnas 123 peret, kes on sunnitud pöörduma sotsiaalosakonna poole, sest väljaminekud ei võimalda vähimatki äraelamist.

Kui vähemalt 25–60aastaseid lugeda aktiivselt tööturule sisenenud inimesteks, on Paides umbes 16 protsenti neid, kes hommikul üles ärgates ei saa mõelda palgatööpäevale.
Nad on lihtsalt töötud. Kui on sääste, muid sissetulekuid või raha toimetulekuks, pole ehk puhkeajal vigagi. Aga kui ei ole?

Tallinnas tegeldakse aktiivselt sotsiaalsete töökohtade loomisega. Lisaväärtuse loomine ühiskonnale on küll vaieldav, kuid selliste töökohtade loomise eesmärk on eelkõige sotsiaalne. Need töökohad võimaldavad töötul olla tegevuses ja annavad mingigi sissetuleku.

Rakendame töötuid

Kohalik omavalitsus peab hoidma inimesi aktiivsetena, kuni ajad paranevad ja iga töökäsi on jälle hinnas.
Kas Paides ei saaks töötuid kasutada lumekoristustöödel või suvel haljastuses ning kevadel ja sügisel puulehtede koristamisel?
Samuti tuleks laiendada sotsiaalteenuste valikut. Õpetagem töötuid siis selleks välja. Raha (õigemini selle puudumine) on oluline, kuid veelgi tähtsamad on eelistused.

Ühe töötuks jäänud naisterahva eestvedamisel loodi möödunud aastal Tallinnas Kesklinna töötute klubi. Kord kuus käib koos umbes 60 inimest.
Mida arvavad ideest Paide linna töötud? Omavaheline suhtlemine ja võimalik tekkiv sünergia võib anda häid tulemusi.

Kooskäimisi saavad linnavalitsuse töötajad sisustada mõnetunniste koolitustega. Olgu need siis tööotsimisvõimaluste tutvustus, nõuanded käitumisest tööintervjuul, CV koostamine, nõustamine juriidilistes küsimustes ja suhtlemisel pankadega.

Kui märtsis 2006 korraldas Faktum Paides heaolu-uuringu, pidas ¼ uuringus osalejatest oluliseks linnavõimu tegelemist ettevõtluse arengu soodustamisega.
No kui on huvilisi, paneme aktiivsematele töötutele kokku ettevõtluse alustamiseks õppepäevade programmid.
Kui riik meid aitab vähe, tuleb alustada iseendast.