Veljo Tammik: Järvamaa on oma koostöövalmiduselt olnud alati eeskujuks

Veljo Tammik Foto: Andrus Eesmaa

Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Veljo Tammiku kõne Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistamisel Paide kultuurikeskuses.

Head kaasmaalased.

Täna, Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul, on sobiv aeg mõelda, mida see päev meile kõigile tähendab, millist sõnumit ta kannab.
Meie riik saab 92 aastaseks. Seda ei ole vähe, paljud riigid on meist nooremad, kuid ei tohi unustada, et tegelikku iseseisvust on meil olnud vähem kui pool sellest ajast, kaks aastakümmet peale oma riigi loomist ja sama kaua peale iseseisvuse taastamist.

Me oleme väike rahvas ja jõupositsioonilt kellegagi rääkida ei saa, seda mida teised teevad jõuga, peame meie suutma teha mõistusega. 92 aastat tagasi oli meil mõistust, saamaks aru, et just nüüd on sobiv aeg haarata relvad ja luua oma riik. Võib olla oli ka see tarkus, et me ei läinud 40-ndal aastal lootusetusse võitlusse iseseisvuse säilitamise eest, võimalik, et muidu meie rahvast enam ei olekski. Me kaotasime iseseisvuse, kuid säilitasime vabaduse idee ja unistuse oma riigist südametes, kandsime seda läbi põlvkondade. Oli suur tarkus ja ka suur julgus tabada sobiv hetk oma riigi iseseisvuse taastamiseks ja saavutada see lauldes, ilma vereohvriteta. Meie naabritel see nii hästi ei õnnestunud, nad maksid oma vabaduse eest veel kord eludega.

Nüüd, elades vabas riigis ja vaadates enda ümber toimuvat, oleme mõnikord vägagi kriitilised. Meie riik ei ole päris selline, nagu me unistasime. Liiga palju on probleeme isiku tasandil, liiga palju on probleeme omavalitsuse tasandil ja liiga palju on probleeme ka riigil. Me kipume otsima süüdlasi, unustades ära, et see on meie ühine riik, tema ülesehitamine on meie ühine asi ja tulemuse eest on meil ühine vastutus. Meie riik on täpselt selline, milliseks me ise oleme ta loonud. Ainult üheskoos, tegutsedes samasuguses üksmeeles nagu oma riiki luues ja nagu tema iseseisvust taastades, saame oma elu ja riiki paremaks muuta.

Koostöö alus on usaldus, kuid just seda kipub meil vahel nappima. Me ei usalda üksteist, me ei usalda omavalitsust, me ei usalda riiki. Umbusk on väikerahvastele omane, just see on meil aidanud rahvusena püsima jääda. Kahjuks on liigagi palju valusaid õppetunde nii minevikust kui ka tänapäevast, mis seda umbusku õigustavad. Kokkulepetest ei peeta kinni, sõna ei maksa midagi. Siiski ei ole meil valikut, kui tahame midagi saavutada, peame tegutsema üheskoos.

Keerulistel ja rasketel aegadel muutuvad päevaprobleemid nii indiviidi kui omavalitsuse tasandil tähtsamaks kui üldisemad, maakonna ja riigi tulevikku mõjutavad arengud. Tööpuudus on ületanud mõistliku taluvuse piiri, omavalitsuste eelarved on vähenenud määras, mis sunnib langetama äärmiselt raskeid otsuseid, riigilt oodatakse koheseid lahendusi, kuid neid ei ole. Ühiselt lahenduste otsimine ja leidmine on olulisem kui kunagi varem, kuid ka kokkulepete saavutamine on keerulisem kui kunagi varem.

Järvamaa on oma koostöövalmiduselt olnud alati eeskujuks. Koostöös oleme saavutanud selle, et meil on jätkuvalt oma haigla, meil on Väätsa prügila, meil on jäätmehoolduskeskus, meil on ühistranspordikeskus. Kuid on ka teine pool, enamus riigiasutusi on Järvamaalt lahkunud, heal juhul jättes siia vaid otsustusõiguseta esinduse, oleme ära andnud ka tükikese Järvamaa territooriumist, Lehtse vald eelistas Järvamaale Lääne-Virumaad. Olen kuulnud arvamusi, et Järvamaa Omavalitsuste Liit on lõhenenud. See ei ole küll nii, kuid uutes tingimustes vajab omavalitsusliit uusi eesmärke, uut strateegiat. Töö selles suunas käib, kuid otsuseid, mille mõju kestab aastaid, ei saa ega tohigi langetada kiirustades. Need on tõsised probleemid, millega saab hakkama vaid üheskoos tegutsedes. Me ei saa enam tagasi riigiasutusi, me ei saa enam tagasi Lehtse valda. Kuid meil on võimalik säilitada oma haigla, me peame tegema tõsist tööd, et otsustusõigus Järvamaa ühistranspordi korralduse üle jääks kohapeale, me peame hoolitsema selle eest, et veel mõni omavalitsus ei peaks enda jaoks sobivamaks kuulumist naabermaakonna koosseisu. Me saame sellega hakkama, kui me üheskoos otsustame, et tahame Järvamaa säilimist Eesti kaardil.

Mitte ükski omavalitsus eraldi ei suuda seista maakonna kui terviku huvide eest, seda ei suuda ka maavalitsus ilma omavalitsuste toetuseta. Järvamaa Omavalitsuste Liidu ja Järva maavalitsuse vaheline koostöö on läbi aastate olnud väga edukas ja ka täna kirjutame alla 2010. a. koostöölepingule. See on eelkõige hea tahte leping, kuid seda head tahet peab jätkuma meil kõigil. Me peame suutma üle olla isiklikest huvidest kollektiivse huvi kasuks ja me peame suutma üle olla ka poliitilistest huvidest maakonna kui terviku huvide kasuks. Kui me täna peame kõige tähtsamaks oma erakonna mõjuvõimu suurendamist vallas/linnas, maakonnas või riigis, jättes tahaplaanile ühiskonna õigustatud ootuse paremale homsele, siis ei ole me väärt olema selle ühiskonna täieõiguslik liige. Tuues homsed ootused ohvriks tänastele huvidele, oleme oma riigile halb peremees. Hetkeline kasu võib mõnikord tunduda väga ahvatlev, hetkeline populaarsus võib pea pööritama panna, kuid ajalugu mäletab neid, kes ei hoolinud niivõrd endast, kuivõrd pühendusid suure eesmärgi saavutamisele. Andes endast kõik, võime tagasi saada rohkem kui andsime. Eestlasele on omane kadedus, soov olla teistest parem. See on väga vajalik selleks, et tõepoolest paremaks muutuda. Siinkohal tuleb meeles pidada, et olla parem ei tähenda tingimata, et oled rikkam, edukam, kuulsam. Ka see on muidugi tähtis, kui edu ei saavutata teiste arvelt. Parem olla võib siiski ka selles, et ollakse hoolivam, sallivam, ausam, targem. Ühiskonnale on see isegi olulisem, selles mõttes paremaks suudame saada kõik ja tulemusena muutub paremaks kogu ühiskond. Siis tuleb ka rikkus, edu ja kuulsus, nii inimesele, omavalitsusele kui riigile.

Meie kollektiivne panus oma riigi, oma maakonna ja oma valla või linna arengusse sõltub igaühe isiklikust panusest. Täna on siia kutsutud need, kelle isiklik panus on Järvamaa arengusse olnud tavapärasest suurem. Aitäh teile selle eest, teie olete olnud ja olete jätkuvalt teerajajad. Teie järgi tulevad ja teie tegudest juhinduvad teised, valige siis õige rada, et meie riik ja meie maakond suudaks olla jätkusuutlik, et meil oleks ka tulevikus alati põhjust ja soovi kokku tulla oma maakonna keskusesse oma riigi sünnipäeva tähistama.
Head Eesti Vabariigi aastapäeva kõigile.