Järjekordi pikendavad tulemata jäänud patsiendid

Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp on seda meelt, et kui inimene on end registratuuris arsti vastuvõtule kirja pannud, tuleb sinna ka tulla, sest mitteilmumine tekitab pingeid ja pikendab järjekordi.

FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Aprillist hakkas kehtima haigekassa ja Järvamaa haigla leping, et haigekassa ostab haiglalt vähem teenuseid kui möödunud aastatel. Mida see tähendab ja kuidas see mõjutab haigla arengut, selgitab Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp.

Kui palju ravijuhtude arv võrreldes eelmise aastaga vähenes?

Aastal 2010 ostab haigekassa Järvamaa haiglalt 42 840 ravijuhtu. Eelmisel aastal telliti ravijuhtusid 44 458 ehk 1610 juhtu rohkem.
Kuid tellitud juhtude arv ei pruugi olla sama, mis täidetud juhtude arv. Eelmisel aastal täideti 43 102 juhtu ja kui lähtuda sellest numbrist, siis on tänavu tellitud 314 aktiivravijuhtu vähem.

Millest ravijuhtude täitmine sõltub?

Esimene põhjus on, et kuna on järjekord, siis patsiendid ei ilmu vastuvõtule. Neid, kes jäävad tulemata, on küllaltki palju.
Paarinädalase järjekorra puhul võib patsient vahepeal saada terveks, minna mujale arsti juurde või üldse ära unustada, ja jätab vastuvõtule tulemata. Augud jäävad sisse ja plaan jääb täitmata.

Sageli tekib inimesel küsimus, miks teda vastu ei võeta, kui arsti ukse taga inimest ei ole. Kuid arst ei tea, kas see inimene tuleb või ei tule. Kui ta võtab vastu inimese, kes tuli väljaspool järjekorda, ja ilmub ka see, kellel oli aeg kinni pandud, siis hakkab ta õigustatult pahandama, et tema on kolm nädalat järjekorras olnud ja keegi teine on sees.

Teine põhjus, miks ravijuhtusid ei suudeta täita, on see, et kui arst juhtub kaks-kolm nädalat aastas haige olema, jäävad haiged vastu võtmata ja plaan jääb täitmata.
Kas on piisavalt arste, kes ravijuhtusid täidaksid?
Ega ikka ole küll. Kui meil on koormust poole arsti ametikoha tarvis, siis rohkem arste me võtta ei saa, sest tööd pakkuda ei ole.

See tähendab siis, et kuigi arstil on ainult pool kohta, ei saa ta rohkem haigeid vastu võtta, sest haigekassa pole rohkem ravijuhtusid tellinud.
Jah, see on teoreetiliselt nii. Tegelikult selliseid arste, kes puhtfüüsiliselt saaksid rohkem vastu võtta, meil ei ole. Meil oleks võimalik avada veel vastuvõtte, aga haigekassa ei taha neid rahastada, sest haigekassa leiab, et olemasolevatest piisab.


Nii et haigekassa ongi tellinud haiglalt juhtusid umbes sama palju, kui suur on haigla võimekus haigeid vastu võtta?

Jah, ega me palju rohkem vastu võtta saaks. Kui praegu oleks võimalik haigekassalt juhtusid juurde saada, ei oskaks ma toimivate erialade kohta midagi juurde küsida.
Oskaksin küsida juurde uute vastuvõttude kohta, mida võiks Järvamaa haiglas avada, ja neid on ka küsitud, aga haigekassa pole rahuldanud.

Millised need erialad oleksid, mida võiks avada

Tahaksime südamehaigusi paremini ravima hakata, teha kompleksset kardioloogi vastuvõttu. Läbirääkimised käivad veel edasi, äkki haigekassa ikka rahuldab selle ettepaneku.
Probleem on selles, et kompleksse vastuvõtu tegemine koos esmaste uuringutega on kallis.

Kuidas arstid siin ennast tunnevad? On nad rahul või otsivad kohta, kuhu ära mina?

Noored maahaiglatesse tulla ei teha, sest neile räägitakse juba kooliajal, et korralikud haiglad on ainult Tallinnas või Tartus.
Teine asi on meditsiinipoliitika, kus kogu aeg käib mingisugune tõmblemine ja kuuleb vastakaid väljaütlemisi, mis tekitavad ebakindluse tuleviku suhtes.
Kolmas rünne on nn kupeldajatelt, kes välismaale arste tööle värbavad ja paremat palka pakuvad.

Kui Eestis palkasid võrrelda, kuivõrd arstide palgad erinevad?

Kui räägime rahast, mille arst kätte saab, siis Tervise Arengu Instituudi andmetel oli kaks aastat tagasi Järvamaa haiglas see kõige suurem.
Kui asja sisu vaadata, on näha, et arst tegi ka palju tööd. Tunnitasu võrreldes suurte haiglatega väga palju ei erine. Arst, kes natuke viitsib midagi teha, saab palka vähemalt 30 000 krooni.

Arvan, et Eestis pole haruldased ka arstid, kes teenivad 100 000 krooni ringis. See tähendab muidugi, et ta ei saa seda raha 40 töötunni eest nädalas, vaid teeb kindlasti rohkem.

Meie haiglas on võimalusi tööd teha rohkem kui suures haiglas. Kui võtame näiteks Tartu, siis seal on arstide arv suur, seal ei saa nii palju valveid võtta, ei saa lisatöid teha, sest seal on teine inimene kõrval, kes neid töid teeb. Ja tulebki nii välja, et neil kipub vaba aega jääma. Käib ka meil ridamisi arste nii Tallinnast kui Tartust. Tundub, et energiat jääb üle või jääb puudu teenistusest.

Kui palju Järvamaa haiglal jätkub raha töökeskkonda parendada?

Sel aastal plaanime kiirabipersonalile paremad töötingimused luua. Plaanis on alustada ka uue hooldusravihaigla projekteerimist.
Kas uue haigla ehituse omarahastuse osa on leitud?
Kaks kolmandikku rahast tuleb Euroopa Liidu Struktuurfondidest, üks kolmandik on omaosalus.
Üks võimalus on laenu võtta, aga saab ka teisiti. Näiteks võivad seda rahastada haigla aktsionärid ehk kohalikud omavalitsused.

Olen sel teemal rääkinud kõikides valdades ja mitte ükski vallavanem pole öelnud, et ei taha projektist osa võtta. Numbrite kohta on küll pead sügatud, kuid keegi pole öelnud, et see oleks üle nende võimete. Muide, Paide linn tahaks oma esimest sissemakset juba tänavu teha.
Kui suur summa on, mida vallad peavad maksma?
Ligikaudu 11 miljonit krooni, mida omanikud kümne aasta jooksul võiksid maksta. Kui ära jagada, on see väiksel vallal 40 000 krooni aastas.

Tagasi üles