Neljapäeval Mäos toimunud metsa- ja puidutööstuse kontaktpäeval arutati ühiselt tööstuse konkurentsivõimet ning rolli riigi majandusarengus.
Kesk-Eesti metsa- ja puidutööstus on konkurentsivõimeline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontaktpäevale olid kutsutud Harju, Rapla ja Järva maakondades metsa- ja puidutööstusega tegutsevad ettevõtjad, riigikogu liige, omavalitsuste, maavalitsuste, metsaomanike organisatsioonide ning RMK esindajad.
Osalejad leidsid, et kuigi metsa- ja puidutööstus Eestis on arenenud ja moodne, võiksid osapooled omavahel rohkem koostööd teha ning riik peaks rohkem pöörama tähelepanu metsakasutuse suurendamisele.
Stora Enso Eesti AS Imavere saeveski tegevjuht Marek Mooritsa sõnul oli Imavere jaoks mahtude poolest tippaasta 2004. Peale seda on aga arenenud vääristatud tooted ja suurenenud nende maht.
Imavere jaoks on suurimaks ekspordi sihtriigiks Jaapan, kuhu läheb 35 protsenti vääristatud toodetest. Jaapanis ehitatakse palju puidust maju, mille jaoks Imavere saeveski oma toodangut ekspordib. „Kuigi Jaapanis on kehtestatud ehitusmaterjalidele karmid nõuded, ei ole meie puidutööstusel konkureerimisel sellisel turul takistusi teadmiste ega seadmete osas - me oleme konkurentsivõimelised," rääkis Moorits. Jaapanis peab majade ehitamisel arvestama maavärinatega, mistõttu on ehitustele kehtestatud erinõuded.
Imavere vallavanem Jüri Ellram pidas metsatööstust kohalike omavalitsuste seisukohalt väga oluliseks tegevusalaks, kuna see annab maainimestele tööd. Tema sõnul on piirkonda investeeritud aastate jooksul metsatööstusettevõtete poolt ligi miljard krooni ning valla elanikkonnast 14 protsenti töötab selles tööstusharus.
Metsäliitto Eesti AS tegevjuht Enn Sappi sõnul ei tohiks alaväärtustada paberipuu ja tselluloosihakke ekspordi olulisust Eesti jaoks, sest see aitab hoida üleval metsakasutust ja tööstuse mahtusid.
Enn Sapp analüüsis ka Soome puiduimporti ning tõi välja, et hetkel on see väheaktiivne, mis pakub hea võimaluse Baltimaade metsatööstusele eksportida rohkem puitu sinna.
Metsakasutuse aktiviseerumise näitena tõi ta Soome raiemahu analüüsi 2008. ja 2009. aastal, mis näitab järsemat tõusu vahetult enne maksusoodustuste perioodi lõppemist. Sellest võime ka Eestis teha järeldused, et metsaomaniku aktiivsust mõjutab kindlasti maksusüsteem ning metsaomanike aktiivsus omakorda mõjutab tööstuse käekäiku. „Peame oma tegevuste planeerimisel lähtuma sellest, et ekspordi tulemusel iga välismaalt sissetulnud euro on tähtis Eesti majandusele. Riigi seisukohast võib öelda, et sisemine kaubandus on tegelikult vaid naturaalmajanduse erivorm," selgitas Sapp.
Riigikogu liige ja RMK nõukogu liige Tõnis Kõiv rääkis, et eksport on võti majanduse olukorra parandamiseks. Tema sõnul on eelkõige vaja suurendada metsade majandamise mahtu, kuid seda pärsivad mitmed tegurid. „Metsaveokite täismassipiirang 44 tonni seab meid ebavõrdsesse konkurentsi võrreldes Soomega," selgitas Kõiv. Lisaks pärsib metsade majandamist füüsilisest isikust metsaomaniku maksusüsteem, mis praeguse seaduse järgi maksustab praktiliselt kogu tulu, jättes majandamiskulude mahaarvamise võimalused üsna
väikeseks. Kõivu sõnul peaks tulumaks kehtima ainult saadud kasumile.