Sotsiaalteenuste vajajate hulk kasvab

Arvo Sarapuu. Foto: .

Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, kui sellega tuuakse eelarve tasakaalu nimel ohvriks inimesed.

Arvo Sarapuu
riigikogu liige, Keskerakond

Valitsuskoalitsiooni riigikogus läbi surutud pensioniea tõstmine meenutab püksi laskmist, kus algul on hea soe, aga varsti vägagi ebamugav.

Riigikogu enamuse tahe oli lühiajalise eesmärgina saada riigieelarve tasakaalu. Avalikkusele jäi aga rääkimata, et pensioniea tõus ei tähenda automaatselt uusi töökohti, vaid pigem uusi töötuid.

Palju katteta lubadusi

Üle 60aastastest tööealistest inimestest on tegelikult töö vaid kolmandikul. Seda arvestades nimetan pensioniea tõstmist riigikogu enamuse teadlikuks otsuseks, millega tekitatakse Eestis meelega juurde kümneid tuhandeid töötuid ja võetakse eakatelt inimestelt võimalus väärikaks vananemiseks.

Nad peavad teenitud pensioni saamise asemel hakkama nõutama toimetulekuks sotsiaaltoetusi.
Avalikkust uinutasid Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit koguni väitega, et pensioniea tõusust saavad suurimat kasu pensionärid, sest nende pension tulevikus kasvavat.

Kui elementaarne matemaatika appi võtta, saab lihtsate tehetega selgeks, et tegelikkuses tähendab pensioniea tõstmine hoopis pensionide vähendamist.

Nii võidab riik kahe aasta jagu pensioniiga edasi lükates tööinimese arvel vähemalt 100 000 krooni.
Samas pole pensioniea upitamine praegustele ega tulevastele pensionäridele esimene halb uudis viimasel ajal. Mäletate pensionisammaste süsteemi, kuhu inimesed said panustada vastavalt teenitud sissetulekule?

Riik saavutas võidu küll ümbrikupalkade üle, kuid oli juba mõne aastaga valmis valitsuspoolsete maksete külmutamisega teise pensionisambasse hukkama igavest kindlust tõotanud pensionisüsteemi.

Veelgi lennukam bluff oli Reformierakonna lubadus Eesti spurdist viie Euroopa rikkaima riigi hulka, millega võinuks kaasneda pensionitõus Euroopa rikkaimate riikide tasemele.

Nagu ikka, oli tegelikkus lubadustele vastupidine: seadusega sätestatud pensionitõus kärbiti 14%-lt 5%-le.
Selliseid näiteid võiks loetleda veel pikalt. Ent tulen tagasi pensioniea tõstmise juurde. Praegu on otsustatud, et kõik 1960. aastal ja hiljem sündinud inimesed saavad kaks aastat hiljem pensionile. Arvestades Eesti rahva tervise näitajaid, ei jätku paljudel sellises eas töövõimet.

Põhimõttelised otsused vajavad ühiskonna tuge

Minult on hämmeldunud inimesed küsinud, miks ei eelnenud pensioniea tõstmisele laiemat arutelu. Euroopa Liidu riikides on tavaks selliseid olulisi teemasid vaagida aastakümneid ette ega langetata otsust enne ühiskonnas üksmeele saavutamist.

Rahvusringhäälingu küsitlusel toetas pensioniea tõstmist vaid iga üheksas küsitletu. Põhilise vastuargumendina jäi tavaliselt kõlama väide, et paljud eestlased, eriti mehed, ei elagi nii vanaks, et pensionipõlve pidada.
Eesti meeste Euroopa mõistes lühikest keskmist eluiga pole võimalik tõsta pensionisüsteemiga mängides, vaid tuleb lahendada enne, kui mehed pensioniikka jõuavad.
Eesti rahva keskmine eluiga ja tervelt elatud eluaastad on Euroopa Liidu madalaimad. Meil on tööta üle 100 000 inimese, vaid 35%-l 63- ja 64aastastest inimestest on üldse töökoht.

Samuti ei suuda meie ebastabiilne pensionisüsteem enamikule inimestele tagada võimalust säilitada pärast pensionile jäämist varasem elatustase.

Kui paljud mehed ei jõua pensionieani, siis naistel on vanemaks saades aina suurem risk sattuda vaesusesse. Põhjus on, teadagi, naiste madalam palk meestega võrreldes.

Meie palgavahe on Euroopa Liidu suurim – 25%. Madalam palk tähendab ka väiksemat pensioni ja seega kehvemat elu pensionieas, mis eriti teravalt lööb üksikuid inimesi.

2010. aastal saavad pensionile naised, kes tänavu saavad 61aastaseks. Statistikaameti andmetel oli sellises vanuses eelpensionäre 2009. aastal ligi 17 000. Väga selge põhjus pensionile minekuks on kehv tervis ja nüüd aina rohkem ka tööpuudus.

Pensioniea tõus suurendab teravalt riski, et praegused üle 50aastased, jäädes tööturult kõrvale, ei püüagi enam tööd leida. Nad on loobunud tööotsimisest ja ootavad võimalust jääda eelpensionile.

Sotsiaalminister on jaganud lubadust, et pensioniea tõstmine kahe aasta jagu tähendab pärast 2026. aastat 15 000–20 000 täiendava töökoha olemasolu, mis aitab oluliselt leevendada tööealise elanikkonna vananemisest tekkivat tööjõupuudust.

Valitsus töötab vales suunas

Paraku tuleb tunnistada, et tegudes praegune valitsus töökohtade loomisega ei tegele, aga peaks, sest selles peitub meie inimeste tööhõive ja ühiskonna heaolu lähiaastatel.

Kui suudame praegustele töötutele ja eelpensionäridele tagada töö, pole vaja pensioniiga tõsta ega sundida inimesi jääma eelpensionile, mis on vanaduspensionist kuni 15% väiksem.

Keskerakond on pensioniea kiirkorras tõstmise vastu, kui sellega tuuakse eelarve tasakaalu nimel ohvriks inimesed.

Oleme jätkuvalt veendunud, et valitsus pidanuks pensioniea tõstmise läbisurumise asemel tegelema tingimuste loomisega tööhõive suurendamiseks. See avaldab vahetut positiivset mõju ju pensionikassa, haigekassa ja riigieelarve paremale toimetulekule.

Eakatelt pensioni äravõtmise asemel tuleb anda tööealistele tööd. Arenemisvõimelise ettevõtluskliima loomisel on valitsusel võimalik palju ära teha, sest iseregulatsioonile lootma jäädes kaotame liiga palju väärtuslikku aega ja kaasmaalaste taastumatut inimressurssi.

Hiljuti kogunenud Keskerakonna erakorraline juhatus võttis vastu avalduse, et pärast 2011. aasta parlamendivalimisi eelistame koostöös neid erakondi, kes toetavad pensioniea taastamist endisel tasemel.