Lisaks maksu- ja tolliametile, kes teeb ettevõtetesse pistelisi kontrolle, saab üha enam kodanike vihjeid tööl käivate ja samal ajal töötutoetust saavate inimeste kohta ka töötukassa.
Töötul läheb riiki petta üha raskemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa Järvamaa osakond on viimastel kuudel saanud rohkesti vihjeid mustalt töötavate töötute kohta. «Kodanikuvalvsus on suurenenud,» põhjendas osakonna juhataja Eha Tasang. «Raske aeg on kasvatanud inimeste õiglustunnet ja kui nähakse, et naaber või töökaaslane töötab ja samal ajal saab tööturaha, antakse meile sellest teada.»
Varjamine võib
valusalt kätte maksta
Kui kontrolliga selgub, et töötuseisundis olija on saanud sissetulekut ka mujalt, on töötukassal õigus tagasi nõuda väljamakstud töötuskindlustus, töötutoetus, stipendium, sõiduraha, isegi koolituse maksumus.
Niisugune halb üllatus tabas mõni kuu tagasi keskealist Harrit (nimi muudetud – toim), kel tuleb töötukassale tagasi maksta üle 25 000 krooni.
Harri käis aasta lõpul töötukassa tasutud koolitusel. Koolituse ajaks oli Harril töötustaatus tegelikult lõppenud, sest ta polnud õigel ajal oma konsultandi poole pöördunud.
Jaanuaris oli Harri leidnud töökoha, aga sellest ta töötukassat ei teavitanud ja võttis vastu veel kahe kuu töötuhüvitise.
Kui Harri end märtsis jälle töötuks registreerima tuli, oli ka maksuameti registris märge selle kohta, et ta oli vahepeal töötasu saanud.
Töötukassale tuleb Harril tagasi maksta nii kahe kuu hüvitis, koolitus- kui ka sõidukulud – kokku 25 000 krooni. «Ränk karistus selle eest, et õigel ajal konsultandile teada ei andnud,» ütles Eha Tasang.
Juhtumeid, kus töötu võtab vastu nii abirahad kui ümbrikupalka, tuleb Tasangu teada märksa rohkem ette. «Ettevõte läheb pankrotti, töötajad võtavad end töötuna arvele, saavad hüvitist, samad ettevõtjad hakkavad uuesti tegutsema, nüüd juba uue nime all, võtavad vanad töötajad mustalt tööle ja maksavad ümbrikupalka,» selgitas ta.
See, et töösuhted korras oleksid, peaks Tasangu meelest olema nii tööandja kui töötaja huvi. «Töötukassa pakub võimalusi ja toetusi, miks peaks siis mustalt maksma?» arutles ta. «Üldjuhul on ümbrikupalga saajad tööl ehitusel või autoremondiga seotud ettevõtetes, kus on suuremad ohud, aga kes vastutab ja tasub ravikulud, kui juhtub tööõnnetus?»
Riik saab petta kahekordselt
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe hinnangul on niisuguste juhtumite puhul tegemist alatu pettusega, sest riiki petetakse kahekordselt: esiteks küsitakse töötukassast raha, mida ausad maksumaksjad on sinna tasunud, ja seejärel jäetakse ise maksud maksmata.
Möödunud aastal tuvastas amet üle 20 isiku, kes olid end töötukassas arvele võtnud, kuid töötasid samal ajal mitteametlikult.
Ameti meediasuhete peaspetsialist Annely Erm lubas, et aktiivne kontroll ümbrikupalkade maksmise ja muude maksupettuste tuvastamise üle jätkub ka tänavu. «Maksudest kõrvalehoidumise trend on värske, see tuli teravalt esile majanduslangusega,» ütles ta. «Mõne rikkumise on amet juba ka tänavu avastanud.»
TEAVE
2009. aastal rakendas maksu- ja tolliamet ümbrikupalga kontrollide käigus meetmeid 1908 maksumaksjale. Sealhulgas alustas 407 ja lõpetas 201 ümbrikupalgajuhtumi kontrolli, mille tulemusel esitas parandusdeklaratsioone ja määras täiendavaid makse ligi 29 miljonit krooni ulatuses.
Lisaks kontrollidele oli 524 äriühingu tegevuskoha vaatlust ja 977 isikut sai märgukirja, mis teavitas neid töötajatele tehtud väljamaksete madalast konkurentsivõimest võrreldes piirkonna ja tegevusala keskmisega, mis võib viidata töötajatele mitteametlike väljamaksete tegemisele.
2010. aasta eeliskontrolli valdkonnad on kütuse- ja ehitussektor. Samuti on olulisel kohal võitlus arveveskitega, tagastuspettuste tõkestamine, metsandus, ümbrikupalk ja üüritulude deklareerimise kontroll.
Allikas: www.emta.ee