/nginx/o/2013/05/22/1776088t1h71d4.jpg)
Eestis on ligi 70 000 diabeetikut, kuid maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel elab ligi pool suhkruhaigetest ilma diagnoosita – ehk siis haigete arv on oluliselt suurem.
Eestis on ligi 70 000 diabeetikut, kuid maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel elab ligi pool suhkruhaigetest ilma diagnoosita – ehk siis haigete arv on oluliselt suurem.
Qvalitas arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld selgitas, et levinuim diabeedivorm on teise tüüpi diabeet, mida võib lugeda heaoluühiskonna haiguseks. "Igal aastal avastatakse kümnest kontrollis käinud inimesel kahel kõrgenenud veresuhkru tase. See ei tähenda alati seda, et inimesel on diabeet, aga analüüs näitab, et inimesel on kõrgenenud oht haigestuda. Haigus näitab selget kasvutrendi ja suuremaks riskigrupiks on üle 45aastased mehed,“ lausus ta.