Varajane kevad kimbutab allergikuid

Nahatest

FOTO: Laura Oks/Postimees

Vaatamata öistele külmakraadidele on tänavune kevad olnud üsna varajane. Allergikutele võib see esmajoones tähendada pikemat kannatusteaega.

Ida-Tallinna keskhaigla lasteallergoloog Maie Laaniste, kuidas mõjutab varakevad allergikute elu?

Varase kevade korral, päikselise ja tuulise ilmaga kannatavad kõige rohkem inimesed, kellel on allergia lepa ja sarapuu õietolmu vastu.

Tavapärase kevade korral algab Eestis õitsemine märtsi lõpul või aprilli alguses. Sel aastal oli lepa õietolmu õhus juba veebruari keskel

Mida ja kuidas teha, et allergikute elu oleks pika kevade jooksul talutavam?

Need, kellel on varem olnud kevadise õietolmuga haigusnähte, peaksid apteegist ostma varakult koju leevendavad ravimid.

Kahjuks peab mõni haige olema ilusa ilmaga toas ja hoidma aknad kinni. Õues on parem käia vihmase ilmaga ja õhtul, sest siis on õhus vähem õietolmu. Häid soovitusi leiab leheküljelt www.allergialiit.ee

Kuivõrd mõjutab allergikute tervist ilm?

Haigusnähtude tugevus on otseselt seotud temperatuuri, sademete ja tuule tugevusega. Mida kuivem on ilm ja tugevam tuul, seda kaugemale «rändab» õietolm.

Lõuna- ja edelatuulega võib meile kanduda õietolm tuhandete kilomeetrite kauguselt, sealt, kus juba puud õitsevad.

Kas Eestis on piirkonniti erisusi ja millisesse piirkonda kuulub Kesk-Eesti?

Lõuna-Eestisse saabub kevad alati varem ja rannikualadele hiljem. Kesk-Eesti sarnaneb rohkem lõunapiirkonnaga.

Kindlasti on inimesi, kes püüavad allerginähte maandada käsimüügiravimitega. Millistel juhtudel peaks kindlasti asjatundja poole pöörduma, millisel juhul piisaks lihtsast apteegis käigust. Teatud juhtudel võib ju näiteks õietolmuallergia areneda üle allergiliseks astmaks?

Kui on kahtlus, et kevadiste haigusnähtude põhjuseks võib olla õietolm, on siiski mõistlik allergoloogi poole pöörduda. Uuringuid ei tehta ägenemisperioodil. Parim aeg selleks oleks alates septembrist. Õitsemisaeg kestab Eestis märtsist septembrini. Spetsialist selgitab välja, milliste ärritajatega on tegemist ja kuidas oma haigusnähte kontrolli all hoida.

Õietolmu allergia korral võib esineda ka niinimetatud ristallergiat toiduainete vastu. Sel juhul peab muutma oma toitumisharjumusi.

Kuivõrd tõsiselt tuleks suhtuda allergoloogi tehtava nahatesti tulemustesse? Inimene võib enesele teadmata olla allergiline paljude asjade vastu, lihtsalt organismi reaktsioon võib olla õige väike. Mis võib juhtuda, kui testi tulemustest sõltumata oma eluviisi ei muudeta?

Kõige kiirem viis allergeenide väljaselgitamiseks on torketestid, mille vastuse saab 20 minutiga, vajadusel tehakse ka lisauuringuid.

Nahatestid annavad õige vastuse, kuid positiivse testi korral võivad haigusnähud olla erinevad. Spetsialist selgitabki igale haigele tema haiguse kulgu mõjutavaid kaasnevaid asjaolusid. Samal inimesel võivad erinevatel aastatel olla haigusnähud erineva tugevusega.

Allergiahaiguste korral on üks raudreegel: kui haigust ei ravita, muutub haiguse kulg aastatega raskemaks.

Teadaolevalt allergikute hulk maailmas üha suureneb. Miks?

Miks allergiahaigete arv kogu aeg kasvab, pole päris selge. On teooriaid, kuid ühest seisukohta pole. Kuna haigeid on rohkem arenenud riikides, siis seostatakse allergiat ka sellega, et mida kõrgem on elatustase, seda rohkem allergiat.

Sellega seostub ka niinimetatud hügieeniteooria, mis väidab, et allergia kasv on tingitud üldisest hügieenitingimuste paranemisest. Oma osa on ka toitumisharjumuste muutumisel. Siin on kohane üleskutse eelistada eestimaist.

Kas allergia võib tekkida ka elu jooksu, näiteks täiskasvanueas? Milliseks hinnata pärilikkuse osa selles?

Allergiahaigus võib tekkida igas vanuses hällist hauani. Pärilikul eelsoodumusel on kindel koht, aga ka sel juhul, kui peres pole varem allergiahaigusi olnud, võib haigestuda

Kas allergia jääb meiega kogu eluks või saab seda ka välja ravida?

Allergia jääb kogu eluks, kuid sellega saab õppida koos elama.

KOMMENTAAR

Kai Kimmel

Paide Vee tänava apteegi juhataja

Tihti satuvad inimesed apteeki ebamääraste kaebustega, teadmata, et vaevuste taga võib olla allergia. Püüdes jõuda asjas selgusele inimese kirjelduse järgi, küsime oma sada küsimust ära ja katsume soovitada õiget ravimit. Apteeker tihti ongi esimene vahelüli inimese ja arsti vahel.

Võib juhtuda ka nii, et kohe arsti juurde pöördumine on vältimatu. Inimene ei pruugi osata seda esmast otsust langetada.

Mis puudutab hooajalise allergia kergemaid vorme, siis on tänapäevased apteegid vastavate käsimüügiravimitega suhteliselt hästi varustatud. Inimesed, kel on tõsisemad allergilised hädad, kasutavad retseptiravimeid muidugi vajadusel aasta ringi.

Mingit erakorralist tunglemist käsimüügist saada olevate allergiaravimite ostmisel tänavune kevad kaasa toonud ei ole.

ALLERGIA

Allergia tähendab organismi ebanormaalset reaktsiooni võõrastele ainetele või ühenditele, mis väljendub tülikates haigusnähtudes. Allergia põhjustajaks olevat võõrainet nimetatakse allergeeniks.

Allergia korral tekib organismis allergeeni ja antikeha reaktsioon ning selle tulemusel vabanevad organismis bioloogiliselt aktiivsed ained, mis põhjustavad väga erinevaid haigusnähte nahalöövest kuni kogu organismi üliraske reaktsioonini, mis võib paari minuti jooksul lõppeda inimese surmaga. Sagedamini esinevad haigusnähud on nahalööbed, silmade punetus, vesine nohu, hingamisraskused, seedehäired.

Allikas: Maie Laaniste.

Tagasi üles