Korstnapühkijat näeb majades kui kuuvarjutust

FOTO: Madis Luik / Sakala

Eelmise kuu keskel alguse saanud kodude tuleohutuskontrollid viisid päästeameti inspektorid 27 Järvamaa majapidamisse. Selgus, et kutseline korstnapühkija on paljudes kodudes haruharv külaline.

Valdavalt puuküttega korterites nägid üllatuskontrollid nii mõndagi, esialgu küll hoiatuseväärilisi puudusi. Päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo vaneminspektor Marko Raap ütles, et kõige rohkem oli tegemist hooldamata kütteseadmetega. «Inimestel pole endiselt ette näidata kohustuslikku pühkimisakti kütteseadmete hoolduse kohta,» ütles ta. «Esialgsel vaatlusel olid asjad valdavalt korras, kuid ega kütteseadme sisse ju näe. Järelkontrollid tulevad osaliselt juba selle kuu jooksul.»

Suitsuanduriteta kodusid avastasid inspektorid ühe ja sedagi esimesel kontrollipäeval Albu vallas. Patareideta andureid oli samuti üks. «Andurite ja kodude elektrisüsteemi olukorraga võib üldiselt rahule jääda,» lisas Raap.

Eriti hakkasid kõikvõimalikud puudused inspektoritele silma just kehvemal elujärjel olevate inimeste eluruumides.

Raap pani tähele, et mida rohkem kuu lõpu poole, seda rohkem kursis inimesed päästeameti kampaaniaga olid. Siis kirjutasid kontrollidest juba lehed ja rääkisid uudistesaated.

Üle Eesti tehtud tuleohutuskontrollid näitasid puudusi peaaegu igas neljandas kodus. Intensiivse kontrollaja jooksul jõudsid inspektorid üle vaadata 854 eluruumi, millest 244s esines puudusi.

Igas kuuendas kodus oli probleeme suitsuanduriga. Peamiselt suitsuandur puudus (48), oli unustatud patareid vahetada (45) või oli andur valesti paigaldatud (34).

Tuleohutusjärelevalve osakonna juhtaja Rait Puki ütlust mööda olid märtsis tehtud tuleohutuskontrollid üks osa kogu aasta tegevustest eluruumide tuleohutusseisu parandamiseks. «Juba viis aastat kohustuslik suitsuandur ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Rahul ei saa olla ka küttesüsteemide hooldusega, milles tuvastasime puudusi 121 korral. Inimesed peavad mõistma, et praod korstnajalas ja küttekehas, ohutusplekkide puudumine või katkised ahjuuksed on tõsine tuleohuallikas, millest sageli ka tulekahjud alguse saavad,» selgitas ta.

Pukk märkis, et tuleõnnetusi peab ennetama. «Tuleb aru saada, et tuleohutusnõuetest kinnipidamine peab olema ikka iga inimese enda huvi. Ohutus ei sõltu mitte reageerivate päästemeeskondade kaugusest ja kohalejõudmise kiirusest, vaid tuleõnnetuse ärahoidmisest või kiirest avastamisest,» lausus ta.

Kolmapäevase seisuga oli tänavu üle Eesti tulekahjudes hukkunud 21 inimest, mida on kaheksa inimest rohkem kui aasta varem. Lääne päästekeskuse tööpiirkonnas (kuus maakonda) on hukkunuid olnud kaks.

Kaks Järvamaa tuleohutusjärelevalve inspektorit kontrollisid märtsis kodusid nii varem kehtestatud tööplaani alusel kui kuu teises pooles alguse saanud kampaania korras.

Kontrollkäigud jätkuvad ka aprillis. Kodudes tuleohutus­ülevaatusi tegevad ametnikud kannavad eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi pildiga töötõendi.

Päästeamet tegi kodudes avastatud rikkumiste kohta 169 ettekirjutust ja alustas 24 väärteomenetlust.

KOMMENTAAR

Maido

Kasemägi

kutseline korstnapühkija

Minu viimase aja töökoormus pole väga palju suurenenud. Olukord on suhteliselt tavapärane, nii üks-kaks klienti nädalas.

Inimesed tellivad korstnapühkijat ikka rohkem kütteaja lõpus või uue perioodi alguses. Seega võiks eeldada, et aprilli teisest poolest, mil õues on juba soojem, on tööd jälle rohkem. Need, kes kütavad ka suvel, kutsuvad mind tavaliselt sügise alguses.

Ennustan, et tööjärg pikeneb. Kui eramuomanikel on veel pisut aega, siis suurtes kortermajades peab inimestel olema pühkimisakt (ametlik paber küttekollete pühkimise kohta – toim) olemas juba praegu.

Siiani on paljudes sellistes majades korstnaid pühitud ise. Osa inimesi on nii kangekaelselt oma õiguse juures, et kipuvad isegi vaidlema, kas ja kes peab nende kütteseadmeid hooldama. Olen vaidlemise vältimiseks andnud neile inspektori numbri.

TEA, ET:

• koduomanikul peab ahiküttega korteri puhul kas igal aastal või eramus iga viie aasta tagant olema ette näidata paber kutselise korstnapühkija töise külaskäigu kohta. Sõltuvalt kütmisharjumustest võib korstnapühkimist ka sagedamini vaja mina;

• eramutes on aega asjad korda ajada 2015. aasta septembrini, mil saab täis viis aastat uue tuleohutusseaduse kehtima hakkamisest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles