Järvamaa juhid täiendavad end agaralt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ellram on Järvamaal kõige staažikam omavalitsusjuht.
Jüri Ellram on Järvamaal kõige staažikam omavalitsusjuht. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Koolilõpetamiste ajel uuris Järva Teataja Järvamaa omavalitsusjuhtidelt, missugune on olnud nende hariduskäik, kuidas on nad sellega rahul ja millistes valdkondades end täiendavad.

Selgus, et enamik Järvamaa omavalitsusjuhte on õppinud Eesti maaülikoolis (endine Eesti põllumajanduse akadeemia – toim), selle kõrgkooli on lõpetanud kuus vallavanemat.
Tartu Ülikoolis on  tudeerinud viis omavalitsusjuhti. Türi vallavanem on õppinud Leningradi parteikoolis. Kõige populaarsemad on olnud sotsiaalteadused, mida on õppinud kuus inimest, ja looduserialad.

Omavalitsusjuhid rõhutavad võõrkeelte tähtust, kümme neist sooviks osata keeli paremini. Enamik neist valdab vene ja inglise keelt, ent endiselt tunnevad nad inglise keele oskusest puudust, samuti soovivad õppida soome keelt.
Veel tahavad omavalitsusjuhid paremini tunda rahandusvaldkonda, selles loodab teadmisi neist omandada neli.
Kalju Kertsmik ja Aivo Prüssel ei leidnud aega meiega jagada oma hariduskäiku ja edasisi plaane, seega piirdume nende puhul internetist leitud teabega.

Albu vallavanem Kalju Kertsmik (50) – kõrgharidus.

Hariduskäik: Eesti põllumajanduse akadeemia, veterinaar (1984).
Võõrkeeleoskus: inglise, vene.

Ambla vallavanem Rait Pihelgas (25) – kõrgharidus

Hariduskäik: Eesti maaülikool,  metsamajandus (2007).
Täiendkoolitused: ärijuhtimine, energiasäästmine, avalik haldus, koostöö.
Võõrkeeleoskus: inglise, saksa.
On üldiselt oma haridusega rahul, kuid täiendab teadmisi pidevalt. Puudust tunneb vene keele oskusest, kuid on palju valdkondi, mida võiks juurde õppida.

Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg (27) – kõrgharidus omandamisel

Hariduskäik: Tartu Ülikooli päevane õpe, õigusteadus (lõpetamata).
Tartu Ülikooli õigusinstituudi avatud ülikool (omandamisel).
Täiendkoolitused: juhtimine, koostöö, rahandus, õigus.
Võõrkeeleoskus: inglise, vene.
Tartu Ülikooli pakutav haridus on tema meelest hea, soovib lõpetada oma sealsed õpingud.
Hea koolitaja korral ei jookse mööda külgi maha ükski koolitus, mis on seotud majanduse, rahanduse, õiguse või juhtimisega. Väga oluline on elukestev õpe.  Tähtsad on ka aastatega omandatavad kogemused. Soovitab esimesel võimalusel hakata omandama töökogemusi, samas mitte unustades õppimist.

Imavere vallavanem Jüri Ellram (54) –  kõrgharidus

Hariduskäik: Eesti põllumajanduse akadeemia, elektriinsener (1983).
Täiendkoolitused: meeskonna- ja koostöö, projekti- ja omavalitsuse juhtimine, inglise keel.
Võõrkeeleoskus: vene, saksa, inglise, soome.
Kuigi haridust võiks alati rohkem olla, on ta seni oma haridusega hakkama saanud. Õppimiseks napib aega, kuid tahaks end täiendada finants- ja raamatupidamise valdkonnas. Samuti vajab nii saksa kui inglise keele praktikat.

Kareda vallavanem Triin Pobbol (25) –  kõrgharidus

Hariduskäik: Tartu Ülikool, riigiteadused (2006).
Täiendkoolitused: mitu väiksemat koolitust.
Võõrkeeleoskus: inglise, saksa, vene.
On oma haridusega praeguse töökoha juures rahul, aga arvab, et sel kohal on tema meelest paberist olulisemad elukogemus ja -tunnetus, sest amet nõuab universaalseid ja laiapõhjalisi teadmisi.
Kui oskustest jääb puudu, küsib nõu kolleegidelt

Koeru vallavanem Aldo Tamm (56) – keskeri-
haridus


Hariduskäik: Olustvere sovhoostehnikum, agronoom (1973); Eesti põllumajanduse akadeemia  kaugõppes kahe  kursuse mahus agronoomia, nelja kursuse mahus põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimise eriala (diplomita).
Täiendkoolitused: põllumajandus, juhtimine, rahandus.
Võõrkeeleoskus: vene, soome, saksa.
Haridus koos töökogemusega annab talle oskuse mõista avaliku halduse korraldust ning tagab orienteerumisvõime seadusandluses ja asutuse juhtimises.
Üldises suhtlemises tunneb puudust paremast inglise keele oskusest. Kiiresti muutuvas keskkonnas on elukestev õpe igapäevatoimingute paratamatu osa, paljut tuleks tema meelest  juurde õppida seminaridel, kursustel ja iseseisvalt.

Paide linnapea Kersti
Sarapuu (56) – kõrgharidus


Hariduskäik: Tallinna polütehniline instituut,  magistrikraad tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal (1986).
Täiendkoolitused: finants, juhtimine, koolieelne haridus.
Võõrkeeleoskus: vene, inglise.
Pole olukorda, kus tunneb, et teab kõike, seega peab kogu aeg uusi kogemusi omandama. Haridus annab teoreetilise baasi, praktikas on vaja tõestada, kas hariduskäik oli mõjus või mitte. Näeb ka ise vaeva, näiteks lugedes erialakirjandust või õppides teiste kogemustest.
Tahaks osata rohkem keeli. Käis küll soome keele kursustel, kuid kui praktikat pole, siis keel ununeb. Võõrkeelte valdamine on praeguses avardunud maailmas hädavajalik.
Arvab, et kõike ei peagi ise oskama, vaid tuleb leida professionaalid ja neilt nõu küsida.

Paide abilinnapea Kaido Ivask (40) – kõrgharidus

Hariduskäik: Tallinna tehnikaülikool, magistrikraad teedeehituse erialal (1994), Tallinna tehnikaülikool, ehitusinsener (1993).
Täiendkoolitused: erialased, juhtimine.
Võõrkeeleoskus: vene, inglise.
On praegusel töökohal oma haridusega rahul, kuid puudust tunneb võõrkeelte valdamisest.

Paide abilinnapea Piret Sapp (37) – kõrgharidus

Hariduskäik: Tallinna ülikool, magistriõpe riigiteaduste erialal (2003–...), Tallinna pedagoogikaülikool, eelkoolipedagoogika ja psühholoogia õpetaja (1996), Tallinna pedagoogiline seminar, koolieelse lasteasutuse kasvataja (1991).
Täiendkoolitused: juhtimine, koostöövõimekus, noortelaagri kasvataja õppeprogramm, täiskasvanuharidus, avalik esinemine.
Võõrkeeleoskus: inglise, vene, soome.
On tänulik, et saatus on võimaldanud tal ennast erinevates ametites proovile panna, sest kogemus on parim õpetaja. Kõik hariduses omandatu on talle töö juures kasuks tulnud. Valmistub magistritööd kaitsma, plaanib seda teha 2011. aasta jaanuaris. Lähiajal soovib end täiendada soome keelt õppides, sest tänapäeva avatud maailmas on keelte valdamine oluline.

Paide vallavanem Veljo Tammik (47) – kõrgharidus

Hariduskäik: Eesti põllumajanduse akadeemia, metsamajanduse insener (1985).
Täiendkoolitused: arendus, projektijuhtimine, koostöö, töökaitse, inglise keel.
Võõrkeeleoskus: vene,
inglise.
On oma haridusega rahul, kuid puudust tunneb võõrkeelte valdamisest ja finantsjuhtimisteadmisest.

Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre (51) – keskharidus

Hariduskäik: Paide kaugõppekeskkool (1978).
Täiendkoolitused: meeskond, koostöö, juhtimine, meediaga suhtlemine, etikett.
Võõrkeeleoskus: vene,
saksa.
On oma haridusega rahul, kuid tunneb puudust inglise keele oskusest.

Türi vallavanem Aivo Prüssel (53) – kõrgharidus

Hariduskäik: Leningradi kõrgem parteikool, ühiskonnaõpetuse õpetaja (1989).
Täiendkoolitused: juhtimine, majandus, õigus.


Türi abivallavanem Üllar Vahtramäe (49) – kõrgharidus

Hariduskäik: Eesti põllumajandusülikool, põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimine (1992); Türi näidissovhoostehnikum, loomakasvatuse mehhaniseerimine ja elektrifitseerimine (1980).
Täiendkoolitused: juhtimine, avalik haldus, meedia.
Võõrkeeleoskus: inglise, vene, saksa.
Oma haridusega ei saa ta kunagi täiesti rahule jääda, sest alati on võimalus ja vajadus juurde õppida. On rahul sellega, et on saanud mitmekülgse hariduse.
Tehniline keskeriharidus võimaldab tal enamiku koduse majapidamise töödega  hakkama saada. Majanduskõrgharidus on tema meelest lisaväärtus ja olnud hädavajalik kogu aeg.
Ennast täiendada ja juurde õppida tahab pidevalt, sest keskkond muutub kiiresti ja kui sellega ei kohane, juhtub see, mis juhtus kunagi ammu mammutitega.

Türi abivallavanem Vahur Salom (52) – kõrgharidus

Hariduskäik: Tartu Ülikool, matemaatikaõpetaja (1981).
Täiendkoolitused: juhtimine, projektijuhtimine, sise- ja välishindamine, koolide kvaliteediauhinna määramine, töö- ja ohutustehnika.
Võõrkeeleoskus: vene,
inglise.
On praegusel töökohal  oma haridusega rahul. Kui mingitest oskustest või teadmistest vajaka jääb, pöördub  spetsialistide poole. Kindlasti tahab osata rohkem võõrkeeli.

Väätsa vallavanem Jarno Laur (34) – kõrgharidus

Hariduskäik: Tartu Ülikooli Narva kolledž, kohaliku omavalitsuse korraldus (2008); Tallinna tehnikaülikool, haldusjuhtimine (hetkel omandamisel).
Täiendkoolitused: juhtimine, meeskonnatöö, avalikud suhted, riigikaitse.
Võõrkeeleoskus: vene, inglise, saksa.
On seadnud sihiks saada magistrikraad, ees seisab lõputöö kirjutamine, millega loodab hakkama saada järgmiseks kevadeks.
Tunneb puudust, et saksa keele oskus pole samal tasemel kui inglise või vene keele oskus.
Soovib end täiendada finantsjuhtimise valdkonnas ja alustada prantsuse keele õpinguid.

Järva-Jaani vallavanem Arto Saar (27) - kõrgharidus

Hariduskäik: Tartu Ülikool, magistriõpe ärijuhtimise erialal (omandamisel); Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, ärijuhtimine (2003).
Täiendkoolitused: arendusspetsialist, planeerimine, meeskonna- ja koostöö, väärteomenetlus, esmaabi.
Võõrkeelteoskus: inglise, vene.
On oma haridusega rahul. Avaliku sektori staaži seitse aastat, tema meelest on kogemus antud valdkonnas õpingutest tähtsam. Soovib osata rohkem võõrkeeli.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles