Millest kirjutab värske ajakiri 60+?

Foto: Ühinenud Ajalehed

Juba ülehomme jõuab tellijate postkasti ajakirja 60+ uus number.

Ajakirja 60+ toimetusse tuli kiri, mis oli sündinud üksindusega seotud loo lugemise järel. «Mitmed elatanud inimesed on üksikuks jäänud selle tõttu, et on lähedastega tülli läinud. Kas selliseid tülisid ei saa kuidagi lahendada? Kui noortel ei ole mõistlikku meelt, et oma vanematega suhelda, kas ei peaks siis elatanud inimesel olema rohkem mõistust, et probleemi lahendada?» küsis lugeja oma kirjas ning jätkas kirjeldas, et tema naabruses elab üksik proua, kes ei saa mitte kuidagi läbi oma lähedastega. Üleoleva suhtumise pärast on sugulased talle selja keeranud ja proua tunnebki end üksi. «Kuidas saaks selliseid olukordi lahendada ja vältida?» päris lugeja oma kirjas.

Miks inimesed muutuvad vananedes pahuraks, kiuslikuks või tõredaks? Mida teha, kui aastatega kasvab soov nooremaid liigselt õpetada? Kuidas saada üle tundest, et lapsed ei saa üksinda hakkama? Ajakirja 60+ mainumbris arutleb arst ja psühhoterapeut Alexander Kotschubei, miks mõne vanemaealise inimese suhe oma täiskasvanud lastega kipub untsu minema, ning kirjeldab eakate vanemate keerulist teekonda.

Psühhotrapeut selgitab, et lähedased inimesed peavad omavahelist suhtlemist ikka ja jälle õppima, sest vanuse kasvades kaasnevad uued sihid ja arusaamised elust. Need muudavad märkamatult käitumise tagamaid ja rolli, mida vanemad tunnevad noorema põlvkonna ees.

Psühhoterapeut lisab, et see on üsna suur probleem ka noortele, sest nad tahavad olla abivalmid, jagada lähedastega oma maailma ja saavutisi. Samas aga näevad, et hoopis koormavad oma vanemaid. Mida ette võtta, leiab värskest 60+ numbrist.

60+ toimetus palus kolmel pensionäril, kellest kaks olid mõne aja eest üle elanud infarkti, üles kirjutada nende sissevõetavate ravimite kaubanimed. Selgus, et kaks infarkti üle elanud meest säästaksid ravimite arvel ligi kolmandiku.

Ajakirja mainumbris selgubki, et paljud pensionärid hoiaksid kokku ligi kolmandiku retseptiravimitele kuluvast rahast, kui nad apteegis pakutavatest ravimitest soodsaima valiksid. Kõige tähelepanelikum tasub olla vererõhu- ja kolesteroolialandajaid ostes.

Ajakiri avaldab saladuse, kuidas internetiportaalist ravimiinfo.ee arsti väljakirjutatud retsepti järgi toimeaine järgi odavaimat ravimit leida ning kes ja kui tihti ning mille alusel ravimite soodushindu kehtestab.

Taimetark Mercedes Merimaa räägib, et ravimite võtmisest üksi ei piisa, vaid tuleb end rohkem liigutada, toituda tervislikult, mõelda positiivselt ning vaevusi leevendavad ka rahvameditsiinist tuntud taimed. Taimetark annab ajakirjas 60+ spikri, milline ravimtaim sobib mille vastu.

Üle poole eakatest kannatab iga päev jalavalu, mis arvatakse olevat aastate koormast tingitud muudatustest kogu kehas. Maikuu ajakirjas 60+ nendib Eesti ainus jalaravispetsialist Kalev Toots, et tableti võtab inimene sisse viie minutiga, aga jalaarsti juurde jõuab heal juhul viie aasta pärast, siis, kui seljavalu on juba väljakannatamatuks muutunud. Ajakirjast saab lugeda, et valu alaseljas ja põlvedes saab alguse lääpa tallatud kingadest. Elatud elu, tassitud kotid ja kantud lapsed on vajutanud raskuse õlgadele ja sellega koos keha tasakaalust välja viinud ning inimsilmale märkamatult ettepoole toonud. Loost selgub, et lahendus on lihtne: diagnoosi järel selgub tihti, et kõik on alguse saanud jalalabadest, mida saab parandada. Õiged tallatoed aitavad keha õigesse asendisse viia.

Tallinna Kaarli apteegi juhataja proviisor Maija Tressum kordab, et jalgade tervis on ülioluline: kui üks varvas ei liigu õigesti, mõjutab see kogu jalalaba tegevust. Kui liikumine on piiratud, mõjutab see inimese toimetulekut ja heaolu tervikuna. Proviisor palub seenioride pöörata tähelepanu ka sellele, mis neil kodus jalas on, sest eakate sussid on nende tööjalanõud.

Perearst määrab ja pereõde võtab terviseseisundit määravaid proove, nagu vereproov, mustuseproov ja uriiniproov, vahel ka süljeproov või kurguproov. Uurime 60+ maikuu numbris, mida millega teada saab, mida tähendavad paljuräägitud kolesterool, veresuhkur, hemoglobiin, sete, leukotsüüdid, igasugu teised tähtsad verenäitajad?

Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakonna juhataja Katrin Reimandi sõnul tegeldakse Eesti meditsiinilaborites mitme tuhande analüüsiga. Tähtis on aga valida nende seast just need, mida konkreetse patsiendi haiguse diagnoosimiseks ning selle ravi jälgimiseks vaja läheb.

Benu Viru platsi apteegi proviisor Sille Krüger annab mitu lihtsat eluviisiretsepti olukorras, kui südamega pole lood korras.

Kokaraamatute autor Sille Varblane kirjutab kalast kui kasulikust toiduainest, mis paraku jõuab harva inimeste toidulauale. Ta lisab, et kui hind oleks taskukohasem, söödaks kala palju rohkem. Ajakirjast saab teada, milliseid toite üldse kalast valmistada, ka siis, kui aega napib. Kirja on pandud mitu head retsepti.

Tea Raidsalu jagab knihve ja nippe, kuidas lapselast kergemini ja mänguliselt kingapaelu siduma õpetada ja kuidas vanadele pesulõksudele lisaülesannetega uus elu anda. Lapsed ja lapselapsed saavad aga väikse lihtsa vihje, kuidas memmele emadepäeval rõõmu valmistada.

Lugeda saab ka kolumni tavalise eesti mehe sulest, kes on leidnud oma identiteedi Soomaal, kus on viis aastaaega, puulootsik ja kalarikkad jõed. Muidu juhib Tõnis Korts üle 10 000 liikmega Eesti Jahimeeste Seltsi.  Ta kirjutab oma elukogemustest, mis ta on aastakümnete jooksul mõtteteradesse koondanud.

Ajakiri elukogenud inimesele jõuab Järva Teataja paberlehe tellijateni eeloleval laupäeval, 10. mail.