Naissaarel Omari küünis mängitud Jaan Tätte näidend «Lendajad» andis taaskohtumise lapsepõlve lemmiknäitleja Teet Hanschmidtiga, kes loobus lavakarjäärist 28 aastat tagasi, aga püsib ikka vormis.
Lapsepõlve lemmiknäitleja üllatas jälle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas nad ometi sind üles leidsid? Ma tean, et ega sa väga kergesti seda jaa-sõna andnud.
Jah, ega andnud küll. Aga Tõnu Kaljuste oskab veenda. Esimesel korral ütlesin ära ja siis ta saatis mulle käsikirja.
Mulle näitemäng meeldis ja kui kuulsin, et mu parim sõber Väino Laes ja hea sõber Lauri Nebel mängivad ka selles tükis, siis mul ei jäänud enam midagi muud valida.
Tahtsin proovida, mismoodi see peaaegu kolmkümmend aastat on mõjunud.
Me kõik, Väino Laes, Lauri Nebel ja mina oleme kursusekaaslased. Kuues lend, nüüd said kokku meie kursuse peaaegu pooled mehed.
Aga endast võitu saamine? Oled ju endale justkui andnud lubaduse, et enam ei lähe lavale.
Jah! (Ohkab sügavalt). Ära iial ütle iial. Ma küll mõtlesin, et ma ei lähe enam iial, jah, ma olen selle endale lohutuseks teinud, aga näed – inimene mõtleb, Jumal juhib.
Kas võime nüüd loota, et hammas jäi verele ja teatrisõbrad saavad Teet Hanschmidti veel kunagi teatrilaval näha?
Ma ei saa jälle ütelda, et ei iial. Aga arvan, et vist siiski mitte. Ma ei tea. Ikka rohkem sinnapoole, et vist mitte.
TEAVE
Jaan Tätte «Lendajad», juuni-juuli 2010 Naissaarel Omari küünis.
Osades: Teet Hanschmidt, Väino Laes, Lauri Nebel, Piret Kalda; lavastus ja muusikaline kujundus Tõnu Kajuste.
Teet Hanschmidti lavastused Rakvere teatris:
J. Rannap «Agu Sihvka annab aru», A. Shiffer «Mäng» (1978), A. Kertesz «Nimepäev», A. Kitzberg «Veli Henn ja Hennu veli».