Mahepidamisel Šoti mägiveised karjatavad end ise

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põrgumäe nime kandval karjamaal peab oma haaremit pull Villu, kes muutub kurjaks, kui nooremad suguvennad, suur ja väike Tom, tema lehmade ligidusse satuvad. Peremees Rein loomi kartma ei pea, sest suhtleb nendega iga päev.
Põrgumäe nime kandval karjamaal peab oma haaremit pull Villu, kes muutub kurjaks, kui nooremad suguvennad, suur ja väike Tom, tema lehmade ligidusse satuvad. Peremees Rein loomi kartma ei pea, sest suhtleb nendega iga päev. Foto: Andrus Eesmaa/ Järva Teataja

Et talu saab pidada ka teistmoodi kui hommikust õhtuni laudas või põllul rügades, tõestab Albus elav perekond Piilik. Nende maid hooldavad juba viiendat aastat šoti mägiveised, kes ise erilist hoolt ei vaja.

Piiliku pere elab keset Albu küla ühepereelamus. Mõned aastad tagasi erastasid nad kodu lähedale maad, mida nüüdseks on 180 hektarit. Et aga PRIAst pindalatoetust saada, on vaja maid puhtana hoida. Kõne all oli lambad soetada. «Halvad maad, turbamullad, ega siin midagi kasvatada saakski,» ütleb pereema Varje.

Siis jäid pereisa Reinule internetis silma šoti mägiveised ja ta teadis kohe – neid ta tahab. Kahe nädala pärast oli kolm tiinet looma Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kaudu Saksamaalt kohal.

Nüüdseks on Amber, Trudy ja Lyly (need nimed on veel eelmise perenaise pandud ja passides kirjas) suurendanud karja 17 loomani, kes pole pererahva ootusi petnud ja hoiavad niidud kenasti puhtad. Nad on kõigesööjad – lisaks heinale sobivad nii oksad kui ka võsa. Lauta veised ei vaja, kuid tuulevari peab ikka olema. Talvel kulub 120–130 rulli heina ja ka vett tuleb karjamaale viia, lisaks mahemineraale.

Märksõnad

Tagasi üles