Et talu saab pidada ka teistmoodi kui hommikust õhtuni laudas või põllul rügades, tõestab Albus elav perekond Piilik. Nende maid hooldavad juba viiendat aastat šoti mägiveised, kes ise erilist hoolt ei vaja.
Mahepidamisel Šoti mägiveised karjatavad end ise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piiliku pere elab keset Albu küla ühepereelamus. Mõned aastad tagasi erastasid nad kodu lähedale maad, mida nüüdseks on 180 hektarit. Et aga PRIAst pindalatoetust saada, on vaja maid puhtana hoida. Kõne all oli lambad soetada. «Halvad maad, turbamullad, ega siin midagi kasvatada saakski,» ütleb pereema Varje.
Siis jäid pereisa Reinule internetis silma šoti mägiveised ja ta teadis kohe – neid ta tahab. Kahe nädala pärast oli kolm tiinet looma Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kaudu Saksamaalt kohal.
Nüüdseks on Amber, Trudy ja Lyly (need nimed on veel eelmise perenaise pandud ja passides kirjas) suurendanud karja 17 loomani, kes pole pererahva ootusi petnud ja hoiavad niidud kenasti puhtad. Nad on kõigesööjad – lisaks heinale sobivad nii oksad kui ka võsa. Lauta veised ei vaja, kuid tuulevari peab ikka olema. Talvel kulub 120–130 rulli heina ja ka vett tuleb karjamaale viia, lisaks mahemineraale.