Paide päästab ääremaa staatusest

Arvo Sarapuu.

FOTO: .

Kui maakonna omavalitsused ei liida oma jõude, et Paidet kui maakonnakeskust arendada, jäävad tulevikus Järvamaad meenutama vaid pruunid viidad maanteeveeres.

Arvo Sarapuu
Riigikogu liige

Viimasel viiel aastal on Paide areng olnud märkimisväärselt kiire ja muljetavaldav. Praeguse valitsuskoalitsiooni kiituseks tuleb öelda, et lühikese ajaga on linnas suudetud rajada või korrastada mitmeid olulisi infrastruktuurirajatisi.

Paide taastab end keskusena

Veeprojekti raames on linnavalitsus lasknud ehitada uue vee- ja kanalisatsioonitrasside võrgustiku, uuendada enamiku tänavate katte, ehitada uue lasteaia ja spordihalli. Uue ilme on saanud gümnaasium ja raekoda, lõpusirgel on Vallimäe ja Vallitorni uuendustööd, hoogu võtab kultuurikeskusest kontserdimaja rajamine jne. Kokkuleppele saadi ka Põllumajandusministeeriumiga, mis koondab Paidesse kõik oma Järvamaal töötavad asutused.

Lisaks infrastruktuurile on Paide viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu kultuurielule. Kanda on kinnitanud laatade traditsioon ja mitmekesise programmiga Kreisilinna päevad ning tulekul on Paides sündinud helilooja

Arvo Pärdi festival. Ka spordihallis peetakse üha enam üleriigilise tähtsusega võistlusi. Linnavalitsuse sihikindel ja tulemuslik töö näitab, et Paide on taastamas oma positsiooni Järvamaa tõmbekeskusena ning on valmis nõutama Kesk-Eestile omaette toimeala ja olema selle keskus.

Eesti taasiseseisvuse jooksul on jutuks olnud mitmed haldusreformid, millesse on mahtunud ka kavatsused Paidesse Kesk-Eesti keskus luua. Kahjuks polnud Paide positsioon kümnenditagustel pöördelistel aegadel tõmbekeskusena toimimiseks piisav. Pigem mõjukus isegi kahanes, sest siin ei paistnud teiste maakonnalinnadega võrreldavat arengut ja paljud keskusele omased riigiasutused lahkusid linnast.

Paide osakaalu vähenemist näitab ka ajaloolise Ida-Järvamaa minek Lääne-Virumaa rüppe – kohati üliemotsionaalseks kiskunud aruteludes koorus lõpuks välja kiretu tõde, et Paidel polnud keskusena enam piisavalt mõju, et Järvamaad koos hoida.

Reguleeritud koostöö viib sihile

Soomes on keskuste roll seadusega määratletud ja omavalitsused peavad tegema koostööd, et arendada piirkonna infrastruktuuri ja teenuseid. Eestis seevastu valitseb paras anarhia, kus iga ametkond arendab oma toimeala, maakonnakeskustel puudub seaduslik staatus ja omavalitsused konkureerivad omavahel vähest rahalist ressurssi ebaefektiivselt kulutades.

Veel hiljuti ehitas iga omavalitsus endast kui linnriiki, mille sees pidi kõik olemas olema. Kes soovis uut lasteaeda, kes renoveeris kooli, kes ehitas võimlat või rajas turismikeskust sõltumata sellest, et pole lapsi, keda sinna saata või inimesi, kes teenust kasutaks. Rääkimata sellest, et mõne kilomeetri kaugusel naabervallas kerkisid samu funktsioone täitvad objektid ja kuhjusid haldamisega samasugused probleemid.

Ometi ei saa kujunenud olukorda omavalitsustele ette heita, sest riik soosib siiamaani omavahelise koostöö asemel hoopis olelusheitlust. Samal ajal kahaneb Järvamaa elanikkond aastas üle 500 inimese võrra.

Praegu rahaliselt kitsastel aegadel tundub, et omavalitsused on mõistnud, et ühiselt tehes ja maakonnakeskuse arengut toetades saavad kasu kõik. Järvamaa peab välja rabelema keset riiki kujuneva ääremaa staatusest.
Eks toonitanud ka tunnustatud sotsiaalteadlane Marju Lauristin, et Eesti vajab eri suundades liikuva Põhja- ja Lõuna-Eesti tasakaalustuseks Kesk-Eestisse uut keskust. Jõhvi kogemus näitab, et kui riik ja kohalikud tahavad, võib mõne aastaga mõjus tõmbekeskus tekkida.

Poliitikud peavad näitama riigimehelikkust

Paide linna eestvõttel kogunesid 2. juunil paljud Järvamaa omavalitsusjuhid Paide raekotta, et rääkida maakonnakeskuse ja sellega kogu maakonna terviklikust arendusest. 30. juunil olid Järvamaa omavalitsusjuhid taas koos, et vaagida haldusreformi ja Kesk-Eesti toimeala võimalikku teket. Augusti alguses arutatakse samu küsimusi Paides juba koos valitsusliikmetega.
On hea meel, et Paide on haaranud initsiatiivi ja teistel Järvamaa omavalitsusjuhtidel on soov Järvamaa arengus kaasa mõelda ja tagada ressursside ühishuvidest tulenev mõistlik kasutus. Oluline on, et innul ei lastaks vaibuda, sest Järvamaa arengu kaitseks ei pruugi rohkem võimalusi enam tulla.

Kui arengusuunad on Järvamaal kokku lepitud, tuleb ära veenda ka valitsus ja riigikogu, et maakonnakeskused vajavad seadusega sätestatud staatust ning Paide väärib Kesk-Eesti toimeala südame tiitlit. Ühtlasi on see Järvamaa poliitikutele riigimehelikkuse proovikivi, kus pole kohta klaarida isiklikke erimeelsusi, vaid ühine eesmärk peab olema Järvamaa edu ja siinsete inimeste heaolu.

Tagasi üles