Eakad õpivad järeltulijaid paremini mõistma

Birgit Itse
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurla ja Meossaare küla eakad tänavad vabatahtlikke selle eest, et nad talvepuud kodu lähedale vedasid ja riita ladusid. Pilt on illustreeriv.
Kurla ja Meossaare küla eakad tänavad vabatahtlikke selle eest, et nad talvepuud kodu lähedale vedasid ja riita ladusid. Pilt on illustreeriv. Foto: Erakogu

Väärikate ülikooli esimesel loengupäeval suvepuhkuse järel 28. augustil astub üles vabakutseline ajakirjanik, kirjanik ja blogija Kadri Luik, kes on populaarsete suhteraamatute «Julgus mõelda, julgus öelda» autor.

Kadri Luik sõnas, et ühest küljest pole tal vahet, kas ta esineb noortele, keskealistele või väärikas eas inimestele – tema tõekspidamised on ikka ju samad ning ta esindab sama elufilosoofiat olenemata publiku east. «Vahe seisneb ehk fookuses. Noortega saab pisut rohkem kõneldud karjäärist ja suhete loomisest. Väärikate puhul ma annan aru, et muna ikka kana ei peaks õpetama,» lisas ta. 

Seega püüab Kadri Luik olla pigem kuulaja. Eakate kohta ütleb ta «kuldses eas inimesed». Oma varasemates esinemistese on ta peamiselt keskendunud teemale, kuidas hoida ja säilitada kontakti järeltulijatega ning neid ehk rohkem mõista. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles