Aastaid hobikorras mööblit taastanud mehed lõid kitsal ajal oma ettevõtte ning üks pakub nüüd pehme mööbli ja teine puitmööbli taastamisteenust.
Mehed panid hobi raha teenima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autoremondilukksepaks õppinud paidelane Toivo Kattai sai polsterdustööd selgeks aastaid tagasi osaühingus Balti Autosisustus töötades. «Mõte, et teeks ise sellise firma, on sealtsaadik vaikselt tiksunud,» tunnistas ta.
Armsaks saanud mööbel saab uue näo
Õpitud oskused pole Kattail vahepealsete aastatega rooste läinud, sest nädalavahetustel aitas ta sageli tuttavatel pehme mööbli polstrit taastada ja katteriiet vahetada.
Kaks kuud tagasi lõi Kattai lõpuks oma ettevõtte, osaühingu PehmeSisustus ning pakub nüüd autosisu ja pehme mööbli uuendusteenust. «Üllatavalt hästi on läinud,» hindas ta.
Nii palju tööd Kattail siiski veel ei ole, et oma põhitöökohast loobuda saaks.
Praegu on PehmeSisustuse töökojas uue nahksisu saanud üks sõiduauto ja uue katte viis diivanit või tugitooli. Sama palju mööblit on töös, lisaks käib kahe vedrumadratsi taastus ja uus nahkkate läheb peale ühele juuksuritoolile.
Õmbleja Galina hinnangul on inimestel sageli vana mööbliga seotud head mälestused. «Nad ei taha seda odavat Poola mööblit, vaid tahavad oma armsaks saanud diivanit tagasi,» selgitas ta.
Tööd peab Galina huvitavaks. «Iga mööbliese on erinev, sellist vanaaegset mööblit pole varem näinudki,» lausus ta.
Kõige keerulisem töö on Galina hinnangul seni olnud Mercedes-sõiduauto sisu uuendus. «Lapsed olid heledast kangast istmetele šokolaadi ja mahlajooke ajanud, nüüd sai auto mustast ja valgest nahast uue sisu,» selgitas ta.
Edaspidi tahaks Toivo Kattai teenuste hulka kasvatada. «Võiks teha lukuparandust, tikkimistöid, miks mitte ka valmismööblit,» täpsustas ta. «Võiksime mõne teise tootjaga koos toole teha: nemad teeksid raamid ja meie toolipõhjad.»
Endine ehitaja uuendab puitmööblit
Kattai märkis, et laienduse tarvis tuleb lisaks isiklikule nahaõmblusmasinale seadmeid juurde osta, aga toetust selleks on raske saada. «Toetust saab vaid töötu või on vaja kirjutada tohutu projekt,» lausus ta. «Lihtsad käsitööriistadki on kallid, ainuüksi väike nööbinaaskel maksab 700 krooni.»
Toetusvõimaluse kasutasid ära töötuks jäänud türilased Heiki ja Maaja Eiche, kes said ettevõtluse alustamiseks kahe peale üle 100 000 krooni ja hakkavad oma ettevõttes Kodune Kodu samuti mööblit taastama. «Meie pehme mööbliga ei tegele, aga taastame puidust mööblit: uuendame moodi läinud 1950-60ndate aastate kappe, vana talumööblit, aiamööblit,» selgitas Heiki Eiche. «Kui taburetil on üks jalg puudu, teen selle ka ära, või kui keegi tahab näiteks ühele toolile teist samasugust lisaks.»
Kuigi viimased 20 aastat on Eiche töötanud ehitajana, on ta mööbli kallal nokitsenud kogu elu. Näpunäiteid on ta kogunud raamatutest ja internetist, paar aastat tagasi läbis kutsehariduskeskuse korraldatud restaureerimise kursused.
Pärast hiljutist koondamist otsustas Eiche aastatega kogutud teadmised ja oskused raha teenima panna.
Toetusraha eest tahab Eiche osta sõiduauto järelhaagise ja mõne elektrilise tööriista. «Eks firma käima lükkamine võta aega, aga aasta lõpu poole oleme kindlasti valmis teenindama,» lubas ta.