Põdrasarvede saak näitab loomade noorenemist
Lisatud 15 fotot!

Tänavuse põdrajahihooaja esimesele sarvede mõõtmisele toodud 120 kütitud looma sarve ei üllatanud neid mõõtnud spetsialisti ei suuruse ega kogusega.

Järvamaa jahindusklubi esimees Toomas Marrandi teatas, et põtrade küttimisjärgseid mõõtmisi tehakse kaks korda ja suurim saak tuuakse mõõtmisele just esimesel korral. «Põdrajahihooaeg algas 15. septembril ja algul minnakse ikka hooga küttima. Meil on kohustus küttida  220 põtra, mida on tänavu sadakond vähem kui eelmisel aastal, mõõtmisele toodi neist 121,» täpsustas ta.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist Jüri Tõnisson pidas keskmise suurusega maakonna sarvesaaki samuti keskmiseks. Võrreldes eelmise aastaga polnud üllatusi ei sarvede suuruses ega koguses. «Eelmisel aastal oli põtru üle 13 000, seda on palju. Neist kütiti 6500, mis näitab hästi intensiivset küttimist. Nii on ka mõistetav, et tänavu suurte sarvedega vanemaid põtru enam nii palju püssi ette ei jää ja noorenemist näitab ka Järvamaal mõõtmisele toodud esimene saak,» selgitas Tõnisson.

Samas on aasta olnud sarvede kasvule soodne, sest talved on olnud kergemad üle elada. 

Suurte sarvedega loomad on vanemad ja heas toitumuses. Nii näitab sarvekasv Tõnissonile, missugustes tingimustes põdrad Järvamaal elavad. «Kasvule mõjub ka looma kiusamine ses mõttes, kui stressis ta on. Kuivõrd häirivad teda hundid, karud, liiga paljud seenelised, marjulised, sest jahimees kiusab põtra siis, kui sarv ammu valmis,» selgitas 1987. aastast Eestis põdrasarvede mõõtmisega andmeid koguv Tõnisson.

Ebavõrdsete harudega sarvele viidates ütles Tõnisson, et tegemist on noore põdralehma järglasega, kes on saanud vähe piima. «Nii on jäänud ühe poole sarv väikeseks. Asümmeetria näitab suve kasvutingimusi, energiat on jätkunud ühe sarve kasvatamiseks. Samuti võib olla sarv saanud kasvu ajal vigastada või loom ise viga saanud, näiteks autolt löögi,» selgitas ta.

Nii toimub pärast mõõtmisi kütitud põtrade reastamine ja mõõtmiste analüüs, mille pealt selguvad Tõnissoni ütlust mööda kohustused järgmise aasta jahihooajaks.

Populatsiooni seisukohalt on oluline määrata ka põtrade vanust. Sarvedest täpsemalt saab seda mõõta hammaste kulumise järgi. «Selleks peavad jahimehed tooma kaasa kütitud looma alumise lõualuu, millest võtame välja ühe esihammastest ja loeme sellelt aastarõngaid,» täpsustas Tõnisson.

Tagasi üles