Üllar Kütt: me polnud üksnes kolleegid, vaid ka sõbrad

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllar Kütt
Üllar Kütt Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Paarkümmend aastat politseimundrit kandud Üllar Kütile, nagu paljudele teistele siinsetele politseinikele, polnud Argo Kivi ja Marek Lemming mitte üksnes kolleegid, vaid ka sõbrad.

Kütt ütleb, et oli sellal nii roheline politseinik, kui olla sai. Õieti polnudki ta veel päris politseinik. Enne politseikooli õppima asumist oli ta neljakuulisel tööga tutvumisel.

15. detsembril hommikul kell seitse helises Üllar Küti kodus telefon ja kõlas käsk viivitamatult tööle tulla. Et tollal polnud mobiiltelefone ja lauatelefoniga kaugeltki mitte igas kodus, siis paljud politseinikud tulid rõõmsa tujuga tööle õigeks ajaks ja kuulsid alles siis öisest tragöödiast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles