Konnad ootavad talgulisi appi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merit Männi
Copy
Artikli foto
Foto: Merit Männi

Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse. Neljandat aastat järjest kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke korraldama konnatalguid „Konnad teel(t)“, et abistada rändavad kahepaiksed ohutult üle maanteede.

„Kolme aasta jooksul, mil me oleme korraldanud aktsiooni „Konnad teel(t)“, oleme aru saanud, et Eestis on väga palju loodusest hoolivaid inimesi, kes on valmis ise konnatalguid korraldama. Kuna maanteedel on kevadrände ajal endiselt palju hukkunud kahepaikseid, sõltub praegu paljude konnade ja nende järglaste elu vabatahtlike tegevusest,“ ütleb talgute projektijuht Kristiina Kübarsepp. „Konnatalgute korraldamiseks pole palju vabatahtlikke ühte rändekohta tarvis. Juba mõned sõbrad saavad koos ühe õhtuga päästa kuni mitusada konna,“ lisab ta.

Konnatalgute korraldaja peab natuke tundma Eesti kahepaikseid, et neid liigiti määrata, oskama arvestada teeoludega ja liiklusohutusega, et vältida õnnetusi ning jälgima, millal konnad täpselt rändama asuvad. Kuna ilmad on olnud piisavalt soojad, siis ongi enamik kahepaikseid just praegu sigimiskohtadesse teele asunud. Samal ajal võib rändeaeg Eesti eri paigus olla erinev. Vabatahtlikud peavad ilma väga pingsalt jälgima.

Tagasi üles