Tallinna-Tartu kiiruskaamerad sähvivad enim Järvamaa lõigus

Eelmisel reedel kontrollis politsei liiklejate liikluskäitumist Tallinna-Tartu maanteel (vt ka väikseid fotosid). Pildil on kiirusemõõtmisega ametis Paide politseijaoskonna patrullpolitseinik Valdur Mõttus.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Eesti tuiksoone, Tallinna–Tartu maantee kiiruskaamerad tabavad suurema osa kiiruseületajatest teolt just Järvamaa lõigul. Valdav osa määratud hoiatustrahvidest on väikesed, kuid rikkujaid jagub.  

FOTO: Dmitri Kotjuh

FOTO: Dmitri Kotjuh

Kiirusekaamerate paigaldus ei tähenda, et politseinikel enam tööd ei oleks. Alates märtsist on nad kontrollinud Järvamaal piirkiirusest kinnipidamist põhjalikumalt neljal päeval ja tulemused on kehvad.

Paide politseijaoskonna välijuht Ivar Huopolainen ütles, et olukord liikluses pole kiita. Kiiruspiirangute rikkujaid on tabatud ligi 70. Valdav osa patustajatest on ületanud lubatud sõidukiirust 21–40 kilomeetriga tunnis. Tabatud on nii mehi kui ka naisi, nii noori kui ka vanu.

Neli kontrollpäeva oli valitud liikluse rahustamiseks kriitilisematel aegadel ja kriitilisemates kohtades. Kiirust mõõdeti põhimaanteedel reedeti ja pühapäeviti, mil liiklussagedus on suurem.

Kiirustatakse laevale ja lennukile

Huopolainen sõnas, et juhid põhjendavad on käitumist mitmeti. «Tavaliseks vabandatakse end välja, et on kiire kas laevale või lennukile. Kiirust kasvatatakse ka möödasõite tehes,» selgitas ta.

Patrullpolitseinik Valdur Mõttus tõi oma tööst esile juhtumi, kus kolonnist möödasõitu teinud auto kiirus küündis ligi 140 km/h. «Juht põhjendas kiirendamist ohutu möödasõiduga. Tegelikult on olukord just vastupidi: mida suuremaks läheb kiirus, seda tõsisemaks muutuvad liiklusõnnetuse korral tagajärjed,» selgitas ta. «Võimalikest tagajärgedest inimesed paraku ei mõtle.»

Ilmade soojenedes ja teeolude paranedes saab kiirustajatest politseinike igaaastane mure. Ka Paide politseijaoskonna patrullitalituse juht Halar Hallimäe rõhutas, et liigne kiirustamine on üks olulisemaid tegureid, mis suurendab õnnetuse juhtumise tõenäosust.

Mundrikandjad hoiavad pingsalt silma peal maakonda läbivatel põhimaanteedel, eriti kõrge liiklusintensiivsusega Tallinna–Tartu maanteel. Kiirustajad tabavad nad just lõikudel, kus kiiruskaamerate vahel on suuremad vahed.

Kaamerad sähvivad nädalavahetuste õhtutel

Kõige rohkem rikkumisi tuvastavad kiiruskaamerad Anna ja Mäeküla Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel, kus on lubatud sõita kiirusega 70 km/h. Sealsete kaamerate tuvastatud rikkumiste kohta on kolme kuuga saadetud ligi 1500 trahviteadet.

Aasta kolme kuuga on liiklusmenetlusteenistus kiiruskaamerate tehtud fotode põhjal saatnud välja 13 358 trahviteadet.

Rikkumiste hulk on päeviti erinev ja võib sõltuda mitmest asjaolust. Suvekuudel on tunduvalt rohkem rikkumisi kui talvisel ajal halbade ilmastiku ja teeolude korral. «Möödunud aasta lõikes vaadatuna pandi kõige rohkem rikkumisi toime nädala lõpus. Väikseim rikkumiste arv on esmaspäeviti. Ajaliselt on kõige rohkem rikkumisi kella 16 ja 18 vahel,» vahendas Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Grak.

Valdur Mõttus sõnas, et kiiruskaamerad registreerivad valdavas osa pisikesi kiiruseületusi ning teevad selle eest nii-öelda hoiatustrahve. Suurem osa määratud trahvidest ongi suurusjärgus 9–18 eurot.

Lubatust kiiremini sõitmine on endiselt kõige sagedamini esinev rikkumine. Möödunud aastal registreeris politsei üle 42 500 kiiruseületuse ning see arv on viimastel aastatel püsinud.

Möödunud aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustes 78 inimest. Neist 25 kaotas elu õnnetuse tõttu, mille otsene põhjus oli valesti valitud sõidukiirus.

2014. aastal juhtus Järvamaal neli hukkunuga õnnetust. Sel aastal pole sedavõrd traagilisi liiklusõnnetusi olnud.

Kiirustajate vahelevõtt Tallinna–Tartu maanteel

«Järgmine!» püüab Paide politseijaoskonna patrullpolitseinik Valdur Mõttus järjekordse kiiruseületaja radarisse. Mikrobussi kõrvaluks avaneb ja abipolitseinik jookseb patustajat rajalt maha võtma. Tempo kasvab, vahepeal käib paberite vormistamine mitmes politseiautos korraga.

Pole olemas kiiruseületust, mille puhul politseinikud pigistaksid silma kinni. Ivar Huopolainen selgitab, et kõik oleneb olukorrast, kuid väiksemate rikkumiste korral võidakse piirduda ka märkusega.

Tagasi üles