Ujula asendas päästjad kaameratega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Kui varem oli Paide tervisekeskuses tööl kolm vetelpäästjat, siis selleks hooajaks sihtasutus nendega enam lepingut ei sõlminud. Selle asemel on basseini ääres kaks valvekaamerat, mille pilti jälgib allkorrusel kliente teenindav administraator.

Mingil ajal peaks ujula saama ka audiosüsteemi. «Administraator jälgib pilti ja saab korrale kutsuda audiosüsteemi kaudu, nii nagu spordihallis on: kui administraator läbi mikrofoni käratab, siis kogu spordihall kajab,» tutvustas sihtasutuse juhataja Jaan Arvola.

Esialgu tuleb ujula töötajatel ilma mikrofonita läbi ajada. Administraator Anne Raiski ei osanud öelda, kas uppumisohtu sattunu päästmine tema töökohustuste hulka kuulub või mitte, aga vajadusel lubas ta korrus kõrgemale basseini appi tormata. «Saan hakkama küll,» kinnitas ta. Hoolimata sellest, et on saanud koolitust esmaabi andmisest , mitte uppuja päästmisest.
Eelmisel hooajal Paide ujulas vetelpäästjana töötanud Asko Pärl ütles, et tema vahetuste ajal uppumisohtu keegi ei sattunud, küll oli kogu aeg tarvis lapsi korrale kutsuda. «Viis-kuus last tuli korraga sisse, hakkas pommihüppeid tegema, kui sealsamas kõrval oli näiteks treening,» täpsustas ta.
Peamised rikkumised olid Pärli selgitusel veel basseini külgedelt vette hüppamine ja risti ujumine.
Ka tuli Pärlil korduvalt esmaabi anda, sest libedal trepil tuli kukkumisi ikka ette. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles