Aasta suurpere lõi spordidünastia

FOTO: Dmitri Kotjuh

Aasta suurpere, kaheksaliikmeline perekond Kaasiku on võtnud nõuks panna Aravetel aluse uuele spordidünastiale. Pisike «Jaak», noormeheeas «Andrus» ja kaksikõed «Šmigunid» suusataks kasvõi aasta läbi. 

Keidy Kaasiku (vasakult), Anni Jalakas ja Kaidy Kaasiku

FOTO: Erakogu

Esimese Järvamaa perena aasta suurpereks valitud Kaasikute juures on hinnas traditsioonilised väärtused: hoolivus ja üksteisihoidmine, heatahtlik lõõp, saunatamine ja ühised söömaajad. «Kui kuidagi ei saa, kuidagi ikka saab,» avaldab pereema Ruth Kaasiku nende moto läbi aastate. 

Aasta alguses Järvamaa sportlikuma pere tiitli saanud, perekond ei ela Reimo Kaasiku sõnul mingite tiitlite nimel. «Ma ei ütleks, et meie pere on suurpere. Suur pere on pere, kus kasvab üle kümne lapse, kuid eks küsimus on selles mida nad teevad ja teha saavad,» sõnas ta. «Esmatähtis on see, et kõigil oleks toit laual ja tervis korras, siis vaatame edasi.»

Tagala on kindlustatud

Kaasikutel on «vaatame edasist» saanud lastele spordipisiku levitamine. See tegevus on olnud sedavõrd tulemuslik, et pere vanim poeg Jarmo ja kaksikud Keidy ning Kaidy Kaasiku kuuluvad Eesti omaealiste paremikku. Pesamuna Kerto on samuti suuskadel, ja ei esine lasteaiamudilase kohta mitte kehvasti. Lapsed teavad ja tajuvad, et nende tagala kogu aeg kindlustatud. Nendega pole võistlustel kaasas pelgalt ema ja isa, vaid superinimesed, vajadusel psühholoog-kokk-massöör-pesupesija ametis. 

«Kui me anname lastele täna liikumise sisse, siis me eeldame, et see liikumisvajadus jääb alles ka hiljem,» arutles Reimo Kaasiku. «Laias mõttes on treeningtegevus ja töökasvatus ka ühine metsaistutamine. Püüame vältida seda, et lapsed klammerduksid oma tubadesse, ei tunneks oma õpetajaid, linde, kes kevadeti puu otsas laulavad.»

Ükskõik kui erinevad on kooli- või tööplaanid, on Kaasikute perel tava saada vähemalt korra päevas, tavaliselt õhtusöögiajal, ühiselt kokku. Nädalavahetusteti on aukohal saunatamine (sellele järgneb taas üks mõnus õhtusöök), lauamängud  ja vanavanemate abistamine. Vanemad ütlevad kiitvalt, et pole ühtegi tööd, millega vanemad lapsed hakkama ei saaks. «Suunamine töö, organiseerituse ja mõistva suhtumise juurde on ülioluline ükskõik kui suures või väikeses peres. Me kasvatame omi lapsi nagu meid kasvatati- võibolla veidi vanamoodsalt,» leiavad Reimo ja Ruth Kaasiku. 

Vanamoodne töökasvatus ja pereväärtused

Ruth Kaasiku sõnul väärtustavad nad perekonda kui elustiili, lootes, et lapsed kannaksid tulevikus oma järeltulijatele edasi samu väärtusi. Perepoeg Jarmo on juba praegu seda meelt, et suures peres kasvada on väga vahva. «See, et meid on palju , tähendab seda, et kunagi ei hakka igav. Alati on keegi toetab ja aitab edasi minna,» arutles ta. 

Pere suurimaks kuluartikliks on laste spordivarustus. Vahel on päris raske, tuleb teha valikuid stiilis: kas sünnipäevaks suusad või tahvelarvuti. Siiamaani on valitud suusad. Eesootav sügis saab olema perele majanduslikus mõttes olema «katastroofiline»: tuleb muretseda taas neli paari suuski ja suusasaapaid, rääkimata sellest, et Jarmo astub gümnaasiumisse ja Kerto esimesse klassi.

Tegelikult on Reimo ja Ruth Kaasiku 17 aastat kestnud ühises liidus lapsi veelgi. Pere kaks vanimat võsukest, tütred Ruthi eelmisest kooselust hetkel kodune Kerli ja oma sõiduvahendi neoonoranžide velgedega vanemate autoparki varjutav automaalrist Merly on juba iseseisva elu peal, kuid ühises kodus, suures eramajas Aravete keskuse peatänava ääres alati oodatud.

See oli kuues kord aasta suurepere välja valida. Eelmisel aastal sai selle austava tiitli kümnelapseline perekond Muru Keilast. Tänavu oli kandidaate ligi kaks korda rohkem kui mullu- 25. Kõige rohkem esitati kandidaate Lõuna-Eesti maakondadest, Lääne-Virumaalt ning Harjumaalt. 

KOMMENTAAR

Aage Õunap

Eesti lasterikaste perede liidu president

Kõik konkursile «Aasta suurpere 2015» esitatud kandidaadid olid mingil moel erilised ja märkimisväärsed. 

Kaasikute puhul jäi silma pere sportlik vaim ja koostegutsemine. Pereisa Reimo ja -ema Rutt ei käi vaid igapäevasel palgatööl, vaid panustavad vabatahtliku tööga ka kogukonda. Neil on peresisesed väärtused hästi tugevad, nad on kokkuhoidvad, nii kodus kui tööl kõik toimib. See oli see, mis puudutas. 

On ääretult oluline, et suuri peresid väärtustataks ja märgataks üha enam. Need pered on läbilõige meie ühiskonnast. On peresid, kel on keeruline toime tulla, on ka peresid, kes on oma asjaajamistes väga leidlikud ja toimekad. 

Tagasi üles