Südalinnas asuv Paide restoran võib lõunataja oma uhkete ruumide ja ranges vormis teenindajatega küll esmapilgul kohmetuma panna, kuid kodune toit ja kliendikesksus peaksid sellest üle aitama.
Restoraniskäik lisab argipäeva sära
Restoran asub kolmandal korrusel, aga juba välisuksel saan teada päevamenüü. Hoonesse sisenedes ei ütle ma ära väikesest liftisõidust. Veel kolm sammu, klaasist uks lahti ja olengi restoranis.
Avanev vaatapilt on lõunasöögikoha kohta võimas: pikk akenderida, millest paistab hunnitu vaade sügisele linnale, roheline vaipkate, heledat tooni seinad, pruunikas mööbel ja tuledesäras baarilett.
Kuigi kell on tiksunud keskpäevast ehk restorani avamisest ainult paar minutit üle, on kolm-neli lauda juba einetajatega täitunud.
Päevamenüüst valin 44kroonise komplekslõuna, mis sisaldab seljankat, karbonaadi ja magustoitu või külma jooki. Valin magustoidu. Eraldi oleks praad maksnud 33, supp 18 ja magustoit 10 krooni.
Leivaviilud ja alustaldriku saan baariletilt. Aknaäärse laua taga jõuan istuda vaid minutit viis, kui sinisevalges ranges kostüümis teenindaja toob lauda aurava seljanka. Palun ja tänan vahetatud, asun nälga kustutama.
Supp oli minu maitsele pisut soolane, palju vaeva pean nägema suurte pipraterade ja vedeliku üksteisest eraldamisega. Selle vähesed vajakajäämise hüvitab suur liha osa supis. Vaatamata sellele, et ma ei tunne kordagi endal teenindaja pilku, oskab ta praega tulla täpselt sellal, kui jõuan supisöömise lõpetada.
Karbonaad koosneb ahjukartulitest, paneeritud lihast ja hapukapsastest. Nagu supiski, täiendavad ka prae osised üksteist. Nii aitas kartulite kuivust leevendada mahlakas kapsalasu.
HINDED
Toit 4
Interjöör 4
Teenindus 5