Komisjon valis Järvamaal katku surnud sigadele välja neli matmispaika

Jõgevamaale Torma prügila lähedusse maeti seagrippi nakatunud loomad ilma kohaliku omavalitsusega koostööd tegemata. Nüüd kinnitavad maaeluminister Urmas Kruuse ja Järva maavanem Alo Aasma, et Järvamaal valdasid teadmatusse ei jäeta. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Tauditõrjekomisjon valib Järvamaal nelja koha vahel, kuhu saaks vajadusel matta sigade Aafrika katku surnud loomi.

Järva maavanem Alo Aasma ütles, et kõik maakonnad peavad leidma kohti, kuhu matta katku surnud sead. «Ma loodan, et meil ei lähe neid matmispaiku kunagi vaja, kuid peame olema valmis halvimaks,» sõnas ta.

Aasma selgitas, et tauditõrjekomisjon tegi käesoleval nädalal esialgse ettepaneku nelja matmiskoha kohta Järvamaal, kuhu võiks katku surnud sigu matta, ja nüüd uuritakse edasi, milline neist sobib selleks kõige paremini.

Aasma selgitusel peab matmisega esmalt nõus olema maaomanik. Kui tegemist on eramaaga, siis võib riik sobiliku maatüki tema käest osta või võtta pikaajalisele rendile. «See on vabatahtlik, kedagi ei sunnita maast loobuma,» kinnitas ta.

Et pole veel selge, kuhu Järvamaal sigade matmispaik tuleb, siis ei soostunud Aasma neid praegu sõelale jäänud kohti ka avalikustama.

Ta lisas, et kui katk peaks veel mõnda Järvamaa seafarmi jõudma, siis loodetavasti hävitatakse korjused loomsete jäätmete käitlemise tehases ja matmispaik tuleb kõne alla viimase võimalusena. «Ka koosolek algas sellega, et sülitasime kolm korda üle õla, et see, mida plaanime, ei saaks kunagi tegelikkuseks,» lisas ta.

Aasma sõnas, et kui matmiskoht on välja valitud, teavitatakse sellest kohalikku omavalitsust ja asjasse puutuvaid inimesi.

Et sigade Aafrika katk võib meile probleeme tekitada veel aastaid, siis pidas Aasma õigeks teha ettvalmistused ära õigel ajal.

Möödunud nädalal kohtusid põllumajandusministeeriumis maavanemad, maaeluminister Urmas Kruuse ja veterinaarametnikud, kes jõudsid ühele meelele selles, et kõigis maakondades oleksid võimalikud matmiskohad koos keskkonnaametnikega välja valitud. «Kohalikul tasandil tuleb koostöös keskkonnaametnikega võimalikud matmispaigad veel kord üle vaadata,» selgitas Kruuse. «Kui sigade Aafrika katk diagnoositakse suurfarmis ja põletamine ei ole loomade suure hulga tõttu võimalik, peab matmispaik olema valmis ning veterinaar- ja toiduametile antud kinnitus, et matmine on keskkonnale ohutu.»

Samuti kinnitasid kohtumisest osavõtnud kohapealse operatiivse infovahetuse olulisust. «Sigade Aafrika katku tõkestamisel ja taudikollete likvideerimisel on väga oluline koostöö kohalike omavalitsustega ja nende õigeaegne kaasamine,» lausus Kruuse.

Kruuse ütlust mööda näitas Jõgevamaa juhtum, et Torma vald oleks pidanud olema matmispaiga otsustusse kaasatud.

Ministeeriumi selgitusel teeb otsuse sigade kahjutustamise meetodi kohta kohalik loomatauditõrje komisjon, kuhu kuuluvad nii veterinaar- ja toiduameti kui ka keskkonnaameti esindajad.

Kui loomad tuleb matta, peab olema teada matmispaik, mis on saanud keskkonnaametilt kinnituse põhja- ja pinnavee kaitstuse kohta. Korjused tuleb matta veterinaar- ja toiduameti järelevalve all.

Ligi kuu aega tagasi tuvastasid veterinaar- ja toiduameti töötajad Roosna-Alliku vallas Valasti külas asuvas seafarmis sigade Aafrika katku tekitaja. Hukati 478 siga.