Küsitlus: Mida isa õpetanud on?

Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Järva Teataja küsis kolmelt inimeselt, milliseid näpunäiteid on nende isad neile eluteele kaasa andnud.

Jaak Mae
suusataja

Eks neid õpetussõnu on olnud mitmeid. Noorusest meenub töö- ja puhkelaagrite kohustuslikus kavas olnud kolhoosi peedipõldude kõplamistalgud, kus tehtud töö tuli alati teist korda üle teha.
Teisel ringil oli aga paratamatu, et jäid ajaliselt jänni. Selline see poiste elu kord on, et küla peal sõpradega mängimine on alati muudest kohustustest olulisem.
Antud ajast ongi meeles isa manitsused, et tee korra, aga korralikult ja et kiire töö on konarlik. Olen neid mõtteteri elus ikka järgida püüdnud.
Jahi- ja metsamehena on isa minusse ka loodushuvi süstinud, kuid tema kõrval pean ennast ikka algajaks hobikütiks. Kui mõnes teadmises jänni jään, pöördun ikka tema poole.
Spordis lähtun aga mõlemalt vanemalt kuuldud ja minusse sisendatud tarkuseterast: «Ole kas või viimane, aga ära sa võistlust pooleli jäta.»
 

Birgit Kattai
Imavere põhikooli VIII kl

Minu isa on väga tore ja lõbus. Ta aitab alati, kui mul on abi vaja. Isa on mulle palju õpetanud. Kui väike olin, õpetas isa mind ujuma. Mida vanemaks sain, seda paremini ujusin. Eelmine suvi õpetas ta mind mootorrattaga sõitma. Alati pärast ujumist lasi ta mul mootorrattaga paar ringi sõita.
Temalt olen saanud suure spordihimu. Praegu mängin korvpalli Imavere spordiklubis S ja S Westman. Isa on olnud mulle suur motivatsioon ja õpetaja.

Haldi
Välimäe
Paide gümnaasiumi IV kl

Minu isa on mind väga hästi kasvatanud ja öelnud mulle alati, et mis siis, kui keegi sinuga tüli norib, jää alati endaks ja ära nori vastu.
Ta on õpetanud mind hästi sõbralikuks ja heatahtlikuks. Ta tahab, et ma olen selline. Ta ei taha, et ma oleks kuri ja paha ja teiste vastu õel. Ta tahab kõige rohkem seda, et kui ma ükskord suureks saan, siis ükskõik, mis tööd teen, peaasi, et olen ise õnnelik.