/nginx/o/2015/09/19/4507223t1he3b0.jpg)
Üksteist põllumajandustootjat hakkavad koos nõustajatega otsima lahendusi sõnniku keskkonnahoidlikuks kasutuseks.
Põllumehed otsivad võimalusi kasutada sõnnikut keskkonnahoidlikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsus jaanuaris põllumajandustootjaid osalema veekaitsele suunatud Eesti ja Läti koostööprojekti GreenAgri katseprogrammis, mille käigus pakutakse põllumeestele oskusteavet keskkonnasõbralike praktikate rakendamiseks orgaaniliste väetiste kasutusel.
Katseprogrammis osalemiseks valis ekspertkomisjon välja 11 ettevõtet: Kassariotsa OÜ, Adoranna OÜ Ranna talu, Kritanto OÜ, FIE Airi Külvet Puutsa talu, Väätsa Agro AS, Adavere Agro AS, Kehtna Mõisa OÜ, FIE Kaupo Kutsar Eestimaa Lihaveis OÜ, Vao Agro OÜ, Arkna Karjatalu OÜ ja FIE Ermo Sepp Sepa talu.
"Ettevõtted pidid programmis osalemiseks kirjeldama oma ettevõtte kitsaskohti sõnnikumajanduses, samuti peavad nad valmis olema programmi käigus panustama sõnnikumajanduse ja loomade karjatamistingimuste parendusse,“ täpsustas põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.
Ettevõtjate huvi on leida vastused küsimusele, kuidas veeseaduse karmistuvaid nõudeid täites säilitada ettevõtte konkurentsivõime ja tootlikkus.
Piimatootmise ja taimekasvatusega tegelevad ettevõtted tõid probleemina esile märgatavalt lühenenud sõnniku laotamise aja. Uute reeglite täitmine nõuab eelkõige ettevõtetes sõnnikumajanduse ümberkorraldust ja investeeringuid.
Koos ekspertidega valmib igale osalevale ettevõttele oma tegevuskava.